Värviõpetusi eelmise sajandi algupoolelt

Praegusel ajal on värvivalik tohutu ja õige otsuse tegemine keerukas. Aga nõukaajal oli kõik imelihtne, saada oli vaid pruuni värvi. Siis said pruuniks majad, põrandad, mööbel.

Sõjaeelsel ajal püüti seevastu inimeste maitset ja oskusi põhjalikult kujundada. Anti täpseid nõuandeid alates värvi koostisainetest ja kodusel teel valmistamisest kuni soovitusteni, millist värvi maja oleks kena.

Nagu eelmise sajandi esimesel poolel ehitusraamatutes kombeks kritiseerib ka A. Kallaste oma 1937. aasta "Maalritöö õpperaamatus", et enamik meie maa- ja linnamajadest on võõbatud väga maitsetult või on koguni värvimata. Meenutatakse, et veel mõni aeg tagasi olid agulimajad vaid kollased ja kui see maha kulus, oli vaatepilt lausa masendav. Ja rõhutatakse, et värvimine pole tähtis mitte ainult "silmailu seisukohalt, vaid ka vastupidavuse mõttes".

Peensusteni tuuakse välja värvide, lakkide, peitside jt omadused ja valmistamine. Kahjuks on üldjuhul tänapäeval nende õpetuste järgi värvide tegemine (keetmine) üpris keerukas. Ilmselt kohati isegi ohtlik neile, kes keemiatundidest õpitut enam täpselt ei mäleta.

Kuid näiteks kollase peitsi ja kohupiimavärvi segamine tundub üpris lihtne ja seda võib ka ise katsetada. Kollase peitsi valmistamiseks läheb vaja vaid safranit, millele valatakse peale piiritus. Lastakse seista 24 tundi ja seejärel võib asuda kasutama. Parima tulemuse annab vahtral või saarepuul.

Samuti on hõlbus valmistada kohupiimavärvi: 1 kg kohupiimale lisatakse 1 l vett, segatakse ja seejärel lisatakse 0,5 kg värskelt kustutatud lupja. Hõõrutakse, kuni segu muutub kliistritaoliseks, seejärel toonitakse värvimuldadega. Puupinna värvimisel tuleb värvile kuni kümnendik osa mahust linaõli lisada, et värv liialt rabe poleks.

"Maalritöö õpperaamatus" on ka õpetus, kuidas kodusel teel vajalik kohupiim valmistada: kooritud piim hapendatakse, seejärel kuumutatakse 15 minutit kuni 60 kraadini, nüüd kallatakse sõelale ja pestakse lubjarikka kaevuveega.

Pesemine kõrvaldab värvimiseks kahjulikud happed. Pestud kohupiim asetatakse linasesse kotti ja pressitakse vesi välja.

Kohupiimavärvidega töötades peab meeles pidama, et pind tuleks enne niisutada, värvida kiiresti ja mitte eriti siluda. Valmis segatud värv ei tohi seista kauem kui 3-4 tundi. 1 kg kohupiimavärvist saab 20 m2 krohvitud ja 30 m2 puuseina värvida.

Maja värvimiseks parim aeg on varasuvi, kui ilmad on soojad ja päikselised, soovitatavalt enne jaanipäeva.

Uut maja värvides tuleb maja seinad sooja linaõliga üle tõmmata, sel juhul saab maja ja ka värvi iga poole pikem. Niisugused kohad, mis kõige rohkem ilmastiku mõjutada (ukse- ja aknaraamid), tuleb kord rohkem värvida kui teised pinnad.

Mida siledam pind, seda vähem võtab see peale mustust ja tolmu. Kui värvitav pind on täis rasvaplekke, tuleb kogu pind katta lubjaliimiga, ära kuivada lasta ja siis puhtaks pühkida. Lubi kisub rasva ja õli enesesse.

Uksed tuleb värvimiseks eest ära tõsta. Pilpa- või sindlikatus värvitakse enne paigaldamist.

Autor: Jana Kadastik