Kümned miljonid efektiivsuse heaks

Pipelife Eesti AS on viimase nelja aasta jooksul investeerinud keskmiselt 30 miljonit krooni aastas. "Kõiki investeeringuid tehes on arvestatud vajadusega saavutada kõrge tootlikkus väikese tööjõukuluga. Tootmise efektiivsus on viimase 12 kuu jooksul oluliselt paranenud, aprillis saavutasime senise parima efektiivsusnäitaja," kirjeldas ettevõtte tegevjuht Toomas Koobas.

Praegu ennustab Koobas, et aasta keskmine efektiivsus paraneb tänavu 25-30%.

Viimase pooleteise aastaga on Pipelife'is astutud efektiivsuse suurendamiseks mitmeid samme. "Moodustasime igas vahetuses võtmeisikute grupi, keda arendame püsivalt. Oleme nende abil suutnud saavutada tootmisliini planeeritud tootmisvõimsuse ja vähendada ümberseadistuste aega. Tootmistööliste sissetulek on efektiivsusnäitajast otseses sõltuvuses," tõi Pipelife'i juht välja olulise teguri. Lisaks on jooksva kuu vahetuste tootlikkus ekraanile kuvatuna nähtav tootmishallis.

"Seetõttu toodangu hulk kasvas ja kuna võtmeisikud/töölised olid paremini ettevalmistatud, saime vähendada ka vahetuses töötavate inimeste arvu," kirjeldas Koobas ja tõi näite, et kui poolteist aastat tagasi töötas seitsme tootmisliiniga 6-7 inimest vahetuses, siis täna töötab kaheksa tootmisliiniga viis inimest ühes vahetuses.

Soojuse ja küttematerjali tootmisega tegeleva Kalvi Mõis ASi direktor Kuido Kuntro kinnitas, et aastate jooksul on tootmismahtu töötaja kohta suurendatud 4-5 korda. "Selle tegid võimalikuks investeeringud suuremat tootlikkust ja töökindlust võimaldavatesse seadmetesse, automatiseerimine, läbimõeldud töökorraldus ja kvaliteedikontroll," tutvustas Kuntro ja lisas, et investeeringu suurusjärk on 30-40 miljonit krooni.

OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube sõnul on nad investeerinud põhiliselt uutesse masinatesse ja seadmetesse - näiteks kivipurustustehnika, ekskavaatorid jms. "Arvan, et investeerime aastas umbes miljoni euro ringis," ütles Haube.

Eesti ühe tuntuma köögiviljakasvataja Kadarbiku talu peremees Ants Pak ütles, et nemad on püüdnud oma tootmise efektiivsust tõsta parema tehnika soetamisega.

"Käsitsi ei tee me enam suurt midagi, kõik on mehhaniseeritud. Konkreetselt ei oskagi öelda, millise rahasumma oleme tehnikasse investeerinud, aga nii 7-8 miljonit krooni aastas tuleb ära, vahel ka kümme," lisas Pak.

Kadarbiku taluga sama teed sammub ka AS Sagro, kus samuti on kasutusele võetud uusimad tehnoloogiad ja seadmed. "Investeerinud oleme maksimaalse võimaluse ja riski piiril, rahaliselt aastate arvestuses väga erinevalt," kinnitas Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter.

Seevastu Rebase talu omanik kartulikasvataja Piia Tiigemäe mõlgutab mõtteid tootmise lõpetamisest. "Toodangu suurendamiseks oleme püüdnud efektiivsust tõsta eelkõige lisahariduse omandamisega. Laias laastus võiks öelda, et panustame ajakohasesse toorainesse ja materjali," võttis Tiigemäe kokku.

Rebase talu investeeris mullu kartuli koristamiseks käsitsi noppimise asemel kasutatud kartulikombaini. "Kahjuks viib see alla toodangu kvaliteedi. Kindlasti aitaks kartulisorteerimise efektiivsust tõsta moodsama kartulisorteerija muretsemine, aga võib kindel olla, et ka see ei asenda selle töö puhul inimest," leidis Tiigemäe.

Nii mõeldaksegi tõsiselt tootmise lõpetamisele, sest Euroopa kombel vaid toodangu suurendamisse ja lihtsustamisse investeerida kvaliteedi arvelt ei sobi nende elufilosoofiaga.

"Ilmselt on mõttekam investeerida laste haridusse, kahte jumalat ei saa teenida," lõpetas Tiigemäe jutu.