Rahapesusüüdistuse võib tuua ka ettevaatamatus

Karistatavaks võib muutuda ka rahapesu ettevaatamatuse tõttu, rääkis eile koolitusfirma Addenda seminaril rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust tutvustades keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo järelevalvetalituse juhataja Arnold Tenusaar.

"Rahapesu kuriteo puhul räägitakse teadlikust tegevusest. Justiitsministeeriumis on ettevalmistamisel eelnõu, kus tahetakse kriminaliseerida rahapesu ka juba ettevaatamatusest," sõnas Tenusaar.

Tema sõnul lähtub loogika sellest, et kui osapool oleks võinud aimata, et tehingu või ärisuhte puhul on tegemist rahapesuga, tuleb kuriteo osalisena karistada ka lihtsameelset usaldajat.

"Jah, meil on praegu töös karistusseadustiku muutmise eelnõu, mis muu hulgas puudutab ka rahapesu ettevaatamatusest," sõnas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom.

Ploom ütles, et otsuse langetamine selle üle, mida oleks pidanud rahapesuna läbi nägema ja mida mitte, on kohtuniku kätes.

Tenusaar lisas, et juhul, kui seadus vastu võetakse, on sunnitud oma tegevuse lõpetama kõik alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad. Tegemist on ettevõtetega, kes peamiselt vahendavad internetis tehinguid. Nii näiteks kasutavad nende pakutavat küberraha netimängurid ja inimesed, kes tahavad veebist midagi osta. Arveldamine käib ilma pangakontota, mistõttu võivad inimesed tehingute taha jääda anonüümseteks.

"Praktiliselt on kõigi sellise teenuse pakkujate puhul olemas fakt, et nende kaudu on musta raha liikunud. See ei tähenda, et nad ise teadlikult rahapesijad oleksid. Kui näiteks rahapesu ettevaatamatusest muutub kriminaalkuriteoks, siis nad läheksid kõik väga ruttu kohtu alla," rääkis rahapesuekspert.

Tema sõnul liigub just alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujate kaudu suurem osa inimeste pangakontodelt nn õngitsejate (ingl k phishing, "õngitsema") abil varastatud raha. Tegemist on valekodulehtedega, mis näevad välja identsed päris panga lehega, kuid mille kaudu korjatakse kasutajalt kokku tema paroolid ja kasutajanimed, et kontodele ligi pääseda.

Lisaks finantsvahendajatele mõjutab aga loodav eelnõu ka kõiki eraisikuid, kes mõtlematult kahtlaste rahastamisplaanidega kaasa lähevad.

Seaduseelnõus on ettevaatamatusest tekkinud rahapesu eest võimalik eraisikule määrata rahaline karistus või kuni 1aastane vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus.

Eelnõu on praeguseks ministeeriumides, advokatuuris ja prokuratuuris läbinud kooskõlastusringi, mille ettepanekutega justiitsministeerium praegu tegeleb. "Mitu ettepanekut ja kommentaari on väga asjalikud, seega püüame just eelnõu seletuskirja teha paremaks ja selgemaks," märkis ministeeriumi nõunik Tuuli Ploom.

Tema hinnangul võiks eelnõu valitsusse jõuda suve lõpuks. Millal aga võiks eelnõu riigikogult heakskiidu saada ja kehtima hakata, ei osanud Ploom veel öelda. Ametlikke veksleid andmata avaldas ta lootust, et uued sätted hakkavad kehtima järgmisest aastast.