Nordea prognoosib Eestile kaks-kolm aastat seisakut

Balti riikide keskmiseks majanduskasvuks ootavad analüütikud 1 protsenti.

Kõigis Balti riikides võib täheldada samasuguse mustriga arenguid, kuigi need mõjutavad riike erinevalt. Eesti majandustsükkel on jätkuvalt teistest Balti riikidest ees ning seda ka majanduskeskkonna jahtumise mõttes.

Eestile ennustab Nordea sisenõudluse vähenemist ja eratarbimise kasvu pidurdumist peaaegu nullini seniks, kuni inflatsioon on kontrolli alla saadud ja kinnisvara hinnad stabiliseerunud.

"Ootame kinnisvara hindade langust veelgi," märkis Nordea Eesti juht Vahur Kraft eile. "Kui varem on räägitud, et korteri ruutmeetri hind peaks vastama inimese kuu keskmisele brutopalgale - varem ületas ruutmeetri hind brutopalka kaks korda -, siis nüüd ületab Tallinna korteri ruutmeetri hind brutopalka 1,5 korda," märkis ta.

Nordea analüütikute hinnangul on kinnisvaraturu korrektsiooni jätku oodata ka järgmisel aastal. Investeeringute maht saab prognooside kohaselt uue hoo aasta lõpu poole, mistõttu võib oodata, et ka 2009. aastal jääb SKP kasv loiule, kuni 2,5 protsendi tasemele.

Krafti sõnul on Eesti majanduse oodatust järsem jahtumine mõjutanud pangandussektorit eeskätt krediidinõudluse ja pakkumise vahekorra muutumise kaudu: potentsiaalsed ostjad lükkavad ostuotsust edasi ning ühtlasi on kasvanud üldine surve raha hinna tõusule.

"Teised on prognoosinud siin erinevaid asju, kuid meie usume, et madalperiood kestab umbes kaks-kolm aastat," selgitas Kraft. "Ekspordisektor, millele me loodame, ei pruugi nii tugevat panust anda, et kompenseerida siseturu nõrkust. Ebasoodsamad ajad on ka meie lähimatel kaubanduspartneritel Soomel ja Rootsil, mis tingib välisnõudluse kasvu nõrgenemise."

Krafti sõnul pole Nordea Panga eraisikute krediidipoliitika karmimaks muutunud, kuigi pank hakkas mullu maist alates hoolikamalt valima, kellele laenu annab.

"Pangad on muutunud laenude väljastamisel ettevaatlikumaks, mida näitab ka laenuportfellide kasvu oluline vähenemine," kommenteeris Kraft. "Samas pole Nordea oluliselt krediidipoliitikat karmistanud ning aasta tagasi ajakohastasime vaid laenusaamiseks vajalike minimaalsete sissetulekute määra."

Tema sõnul saab majanduskeskkonda turgutada mõistliku eelarvepoliitikaga ning mõistliku finantssektori tegevusega.

"Tuleb säilitada kaine meel ja kõiki kraane ei saa kinni keerata. Tuleb piirata jooksvaid kulusid, kuid investeeringuid tuleks jätkuvalt toetada. Samuti ei tohiks kokku tõmmata projektide toetamist koostöös Euroopa Liiduga," soovitas Kraft. Ta lisas, et mõnes sektoris - näiteks ehituses, turismis ning avalikus sektoris - on palkade langus vältimatu.

"Me ei räägi kraanide kinnikeeramisest, vaid ekspordile suunatud projektide rahastamisest," kommenteeris Kraft ettevõtluslaenude teemat.

"Loomulikult on praegu raskem saada laenu kui näiteks kaks aastat tagasi, kuid ekspordipotentsiaaliga ja tugeva kassavooga head projektid saavad ikka laenu," lausus Kraft.

Kuigi Balti riikide ja eelkõige Eesti väljavaated näivad prognooside kohaselt paari-kolme aasta horisondis senisest kehvemad ja majanduskasv jääb alla Eestile kohase potentsiaalse kasvu, taastub see Nordea analüütikute hinnangul mõne aeglase arenguga aasta järel taas.

Autor: Kaisa Tahlfeld