Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ida-Viru korterihuvilised kardavad ostuotsust teha
Erinevalt paljudest teistest Eesti linnadest on Narva korterite pakkumiste arv languses, kuid hoolimata valiku vähenemisest on ostjad äraootaval seisukohal ega julge ostuotsust veel langetada. Paljud korterihuvilised pelgavad, et hinnad võivad sügise jooksul veel langeda, seetõttu lükatakse ostuotsus sügisesse.
Samal ajal on näha, et ostjate huvi Narva korterite vastu suureneb: poole aastaga on Narvas müüdavate korterite arv langenud enam kui 450 objektilt ca 400 objektile.
Defitsiitseks on muutunud suuremad, peredele sobilikud kolme- ja neljatoalised korterid. Palju pakutakse väikesi, ühe- ja kahetoalisi elamispindu.
Nõudlus renoveeritud korterite järele on vähendanud nende hulka. Kui remonti vajavate korterite ruutmeetri hinnad jäävad sõltuvalt asukohast ja täpsest seisukorrast hinnavahemikku 7000-11 000 krooni, siis vabade renoveeritud pindade hinnad on 13 000-17 000 krooni vahel. Ka uusi kortereid pakutakse vähe. Turul on neli korterelamut, kus on kokku üle saja objekti hinnaga 16 000-26 000 kr/m2. Et Narvas elab ligi 70 000 elanikku, on tegemist äärmiselt mõistliku pakkumiste arvuga - 400 000 elanikuga Tallinnas pakutakse üle 2000 uue korteri ehk suhtarvuliselt üle kolme korra rohkem.
Narvas on teisigi huvipakkuvaid trende. Näiteks on vanusevahe tõttu üheksakordsed tellismajad eelistatumad kui viiekordsed. Paljud viiekordsed hooned ehitati 60ndatel, üheksakordseid rajati seal peamiselt alles 80ndatel ja 90ndatel. Kommunikatsioonitrasside korrastamiskulu on aga kardinaalselt erinev.
Aasta tagasi olid kitsad hruštšovkad minev kaup. Nüüdseks on hakatud hindama avaramat ruumilahendust ja rõdusid.
Ka on asutud paneelelamuid soojustama. Esialgu ei ole korrastatud majade ja vanade elamute hinnavahe väga suur, kuni viis protsenti. Põhjuseks on remondifondi- või laenumaksed. Pikas perspektiivis saavad aga laenud makstud ja kulud langevad.
Narvalastel on probleeme pangast laenu saamisega: pangad on laenuvõtjate suhtes valivad ning kuna Ida-Virumaal on musta palga osakaal keskmisest jätkuvalt suurem, on ka küsimus teravam. Samas peame Narvat keskmisest kõrgema perspektiiviga linnaks. Üha rohkem muukeelseid elanikke, kelle osakaal on Narvas ülikõrge, muutub pankade silmis laenuvõimeliseks. Suure tõenäosusega on elamispindade massiline vahetus Ida-Virus alles ees.
Autor: Rene Zorin