Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ida-Viru korterihuvilised kardavad ostuotsust teha

    Erinevalt paljudest teistest Eesti linnadest on Narva korterite pakkumiste arv languses, kuid hoolimata valiku vähenemisest on ostjad äraootaval seisukohal ega julge ostuotsust veel langetada. Paljud korterihuvilised pelgavad, et hinnad võivad sügise jooksul veel langeda, seetõttu lükatakse ostuotsus sügisesse.
    Samal ajal on näha, et ostjate huvi Narva korterite vastu suureneb: poole aastaga on Narvas müüdavate korterite arv langenud enam kui 450 objektilt ca 400 objektile.
    Defitsiitseks on muutunud suuremad, peredele sobilikud kolme- ja neljatoalised korterid. Palju pakutakse väikesi, ühe- ja kahetoalisi elamispindu.
    Nõudlus renoveeritud korterite järele on vähendanud nende hulka. Kui remonti vajavate korterite ruutmeetri hinnad jäävad sõltuvalt asukohast ja täpsest seisukorrast hinnavahemikku 7000-11 000 krooni, siis vabade renoveeritud pindade hinnad on 13 000-17 000 krooni vahel. Ka uusi kortereid pakutakse vähe. Turul on neli korterelamut, kus on kokku üle saja objekti hinnaga 16 000-26 000 kr/m2. Et Narvas elab ligi 70 000 elanikku, on tegemist äärmiselt mõistliku pakkumiste arvuga - 400 000 elanikuga Tallinnas pakutakse üle 2000 uue korteri ehk suhtarvuliselt üle kolme korra rohkem.
    Narvas on teisigi huvipakkuvaid trende. Näiteks on vanusevahe tõttu üheksakordsed tellismajad eelistatumad kui viiekordsed. Paljud viiekordsed hooned ehitati 60ndatel, üheksakordseid rajati seal peamiselt alles 80ndatel ja 90ndatel. Kommunikatsioonitrasside korrastamiskulu on aga kardinaalselt erinev.
    Aasta tagasi olid kitsad hruštšovkad minev kaup. Nüüdseks on hakatud hindama avaramat ruumilahendust ja rõdusid.
    Ka on asutud paneelelamuid soojustama. Esialgu ei ole korrastatud majade ja vanade elamute hinnavahe väga suur, kuni viis protsenti. Põhjuseks on remondifondi- või laenumaksed. Pikas perspektiivis saavad aga laenud makstud ja kulud langevad.
    Narvalastel on probleeme pangast laenu saamisega: pangad on laenuvõtjate suhtes valivad ning kuna Ida-Virumaal on musta palga osakaal keskmisest jätkuvalt suurem, on ka küsimus teravam. Samas peame Narvat keskmisest kõrgema perspektiiviga linnaks. Üha rohkem muukeelseid elanikke, kelle osakaal on Narvas ülikõrge, muutub pankade silmis laenuvõimeliseks. Suure tõenäosusega on elamispindade massiline vahetus Ida-Virus alles ees.
    Autor: Rene Zorin
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna Sadama käive ja kasum langesid
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Michal: Eesti tööstus kasvaks kliimaseaduse tuules kaks korda
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.