Unistus palgatõusust võib puruneda

"Mujal maailmas juba nii tehakse. On kollektiivlepingud, seletatakse töötajatele ära ettevõtte arenguperspektiivid ja praegune olukord. Näidatakse, et palku peab vähendama, sest alternatiiv on hullem," selgitas NG Investeeringute suuromanik. "Lahe otsus see muidugi ei ole," nentis ta, kuid soovitas seda siiski ja eelkõige väikefirmade juhtidele.

"Minul on see mõte juba teoks tehtud, maikuus," teatas tänavu Äripäeva gaselli topis (Eesti kiirete kasvavate ettevõtete pingerida - toim.) seitsmenda koha saavutanud omatoodetud sealiha jaemüüja Paju Talu Kaubandus juht ja omanik Toomas Tõnts. Tegemist oli radikaalse otsusega, mis päädis endiste töötajate lahkumise ning uute värbamisega, kuid seda juba sobiva väiksema palga eest. "Alles jäi ainult ehitusmees, kes leppis tunnipalga alanemisega sajalt kroonilt kaheksakümnele," rääkis Tõnts. Mees soovitab rasket otsust ka teistele väikefirmade omanikele, kuna tööjõuturul on olukord paranemas ja lojaalsed töötajad on valmis raskel ajal ka pisut väiksema tasuga.

Sarnane näide on betoontoodete valmistaja Taloti näol, kes mitte ainult ei koonda töötajaid, vaid kärpis ka allesjäänute palku 25-30%. "Palkade vähendamine ei läinud kellestki mööda," kommenteeris Taloti ehitusosakonna juht Filipp Morozov eile dv.ee-le.

Rahandusminister Ivari Padar teatas, et avalikus sektoris pole palkade alandamine kindlasti mõeldav, küll aga tuleb teha kõvasti ümberstruktureerimisi ehk otsesõnu öeldes koondamisi. "Mis aga puudutab erasektorit, siis iga firmajuht peab meeskonna kokku kutsuma ja halvimal juhul otsustama, kas minna laiali, või alandada kõigi palkasid," nentis ta.

"Käibelanguse korral on väga raske inimestele öelda, et nüüd langeb teie palk sama palju. Siin puudub dünaamika," ütles Äripäeva tegevdirektor Igor Rõtov.

A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop ei pidanud palkade vähendamist reaalseks, küll aga nende külmutamist, samuti koondamisi. "Palga vähendamine viiks töötajate moraali alla. Milline ettevõtte juht tahab omale motiveerimata töötajaid?" jäi Noop skeptiliseks. Tema juhitavas õlletehases kujunevad palgad vastavalt sama valdkonna keskmisele ja kõik on sellest põhimõttest teadlikud. "Inimeste arvu oleme küll juba tänavu vähendanud, kuna oleme suutnud seadmete abil tootlikkust kasvatada," sõnas Noop.

Pärnus asuva metallitootja OÜ Alise Technic juhi ja ühe omaniku Valev-Heiki Alliku meelest ei ole palkade vähendamise ideed sugugi halb, küll aga on see kahe teraga mõõk. "Sellise otsuse peaksid tegema kõik tööandjad kõigis sektorites, sest muidu hakkaksid just meie firmast kalli raha eest koolitatud inimesed ära jooksma," tõdes mees. Ka nentis firmajuht, et riigi eestvedamisel toimunud palgarallit on keeruline niisama sujuvalt peatada. Oma firmas pole Allik veel koondama ega palkade kallale minema pidanud, kuid kui häid tellimusi jääb vähemaks, on mees ka selleks valmis.

Vestlusrigis olid majandustegelased aga üksmeelel, et sügisel õige koondamiste laine alles algab. "Mida kaugemale koondamist või mistahes ebamugavat otsust lükata, seda kulukamaks see muutub," oldi ühel nõul. Käo teatas, et praegu pole aeg pidada palgal inimesi tulevikuprojektideks. "Ei tasu arvata, et kohe kasv tuleb," hoiatas ta.

Äripäevas kogunenud ümarlaua liikmed olid üksmeelsed ka selles, et riigieelarve peab olema tasakaalus ning kõik otsused tuleb teha euroga liitumise nimel.

"Kui varem tundsid välisinvestorid huvi jooksevkonto vastu, siis nüüd ainult inflatsiooni," nentis Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri.

Kõrget inflatsiooni pidasid üheks võtmeprobleemiks kõik eksperdid, kuna see ohustab nii ekspordi konkurentsivõimet, investorite usaldust Eesti suhtes kui ka euroga liitumist.

Rahandusminister Ivari Padar teatas, et maksualandused tuleks peatada kuni euroga liitumiseni.

"Me peame enda kasuks pöörama olukorra, kus euroliidu inflatsioon on kõrgem ja pean reaalseks püüda ühisraha 2011. aastal," andis minister lootust.

Ettevõtja Jüri Käo arvas eile Äripäeva ümarlauavestluses, et käes on paras aeg kõrgepalgalised firmajuhid välja vahetada, kuna enamik tõusu ajal ametisse tulnud juhte esimese langusega toime ei tule.

"Väärt juht on kaks langust läbi teinud," arvas Käo.

Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri nõustus ja lisas, et osa ettevõtte juhte asutab raskel ajal hoopis isikliku firma. "Rasketel aegadel on tekkinud väga häid ettevõtteid," märkis Lauri.

Käo sõnul kuuleme lähiajal kindlasti ka firmade ühinemistest. "Keegi ei pea raha välja käima rohkem kui ühinemiskulude jagu, aga selle kompenseerib tekkiv sünergia," arvas ta.

Käo lisas, et kahekesi säästetakse ju pealegi ühe juhi palk, mis aastas tähendab miljonivõitu. "Turule tuleb palju häid tippjuhte," rõõmustas Äripäeva tegevdirektor Igor Rõtov.