Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saneerija võib nõuda firmalt innovatsiooni
aripaev.ee küsis eile valitsuse pressikonverentsil, miks saneerimisseadust ette valmistades ei lisatud sinna punkti kohustuslikust investeeringust rakendusuuringutesse ja tootearendusse, sest viimastel aastatel on korduvalt räägitud, et ellujäämiseks peavad Eesti ettevõtted panustama innovatsiooni.
"See on üldse kohatu idee, et seadusandja kirjutaks ette, kui palju peaks kulutama palkadeks ja kui palju teadus- ja arendustegevuseks. See sobis ühte teise ühiskondlikku korda," ütles peaminister Andrus Ansip.
Kuna võlausaldajad teavad, kuidas raha teha ja neil on raha, võlgnik aga on paljas kui püksinööp, peaksid võlausaldajad Ansipi sõnul saneerimise käigus teatud osast nõuetest loobuma.
Ansip andis seejuures mõista, et eestlaste ettevõtlusjulgus haihtub täielikult, kui võlausaldajad neile kui vampiiriparv peale lendab. Saneerimisseadus annab Ansipi sõnul võlausaldajaile senisest suurema kindluse, et asjast siiski asja saab.
Lang lisas, et Eestis ei suuda võlausaldajad kokkuleppele jõuda ja seetõttu müüakse makseraskustesse sattunud ettevõte tükkhaaval laiali. Ta sõnas, et ettevõtjate olukorra parandamiseks tahab justiitsministeerium ka pankrotiseadust muuta.
"Saneerimiskava väljatöötamise eesmärk ongi tagada, et lähitulevikus toimuks ettevõttes arenguhüpe, kas siis läbi protsessi- või juhtimisinnovatsiooni või mõne muu jätkusuutlikku muutuse," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Kadri Mats.
"Saneerimisnõustajal on kohustus jälgida ettevõtja tehtavaid tehinguid, et need oleksid vajalikud ettevõtte ümberkorraldamiseks või käigushoidmiseks," lisas Mats. "Kui selgub, et ettevõtja teeb tehinguid, mida võib pidada vara väljakantimiseks, on nii saneerimisnõustajal kui ka võlausaldajal endal õigus peatada saneerimismenetlus."