Tagatisfond etem kui mitte midagi

Tänase ÄP2 artikkel kommertspankade hoiuste tagatisfondist ei ole paanika õhutamine niigi närvilistel finantsturgudel. Tahame anda lugejatele, kes on kindlasti kõik hoiustajad, ülevaate selle fondi põhimõtetest ja varade suurusest.

Ehkki kahemiljardiline tagatisfond peab katma 92 miljardit krooni hoiuseid, oleme seisukohal, et hoiustajatel tõmblema hakata ei maksa - kõige vähem tasub hakata pangast sularaha välja võtma ja seda sukasääres hoidma.

Oluline on teadvustada, et kuigi seadus näeb ette 313 000kroonise hoiusetagatise, ripub see lõviosas ära valitsuse tahtmisest ja suutlikkusest seda kompenseerida.

Kui lõigata suuremad hoiused maha kuni 313 000 kroonini, oleks maksimaalselt vaja kompenseerida 42 miljardit krooni. Seega summad, mis halvima stsenaariumi käivitumisel on vaja laenata, ulatuvad poole riigieelarve mahuni.

Seni on jäänud inimestele ehk ekslik mulje, justkui oleks neil tänu tagatisfondile tagatud kindel summa raha. Ka finantsinspektsiooni kodulehel pole kirjutatud lahti seda, et tagatisfond võtab enda kanda ainult väikese osa ja ülejäänu sõltub juba riigist. Teema peaks finantsinspektsiooni kodulehel olema paremini lahti räägitud.

Võib aru saada, et tagatisfond on loodud kindlustusseltsi põhimõttel: umbes kahesajakroonine igakuine kindlustusmakse on mõeldud katma uuselamu paarimiljonilist kindlustussummat.

Kui maja maani maha põleb, on omanik selleks ajaks n-ö tagatisfondi maksnud mõned kuni mõniteist tuhat krooni. Ja samamoodi veel Peeter, Juhan, Jaan, Sergei, Lasse…

Kust kindlustusselts hüvitamiseks mineva raha võtab, vastus sellele peitub massiefektis. Kui üks maja maha põleb, mis on iseenesest erakordne sündmus, katavad kindlustussumma kas täielikult või osaliselt teised majaomanikud.

Et maha põleksid kõik kindlustatud majad, on rahuajal praktiliselt välistatud. Suure kahju, rahuaja force majeure korral saab hoiuste tagatisfond pöörduda abi saamiseks "kõrgema" instantsi, riigi poole.

Mõned majad on siiski maha põlenud: Lehman Brothersi ja mõne teise pankrot on hirmuäratav, samas pole praegu palju samalaadseid näiteid tuua. Ja tikkudega pööningul, nagu ka rämpsvõlakirjadega bilansis pole mõtet mängida.

Tagatisfondilaadsed institutsioonid ongi mõeldud oma parimal moel niisuguseid mullistusi heastama.

Mõnevõrra retooriliselt võib küsida, kas hoiustajad oleks õnnelikumad, kui tagatisfondi üldse poleks?

Vaevalt, sest tagatisfond on mingigi garantii eelkõige väikehoiustajale.

Autor: ÄP