Romet Kreek • 25. september 2008 • 2 min
Jaga lugu:

Kas Libori ja Euribori koht on prügikastis?

Kui aktsiainvestorid ootasid optimistlikult, et USA seaduseloojad võtavad lõpuks vastu 700 miljardi dollarilise pankade päästepaketi, siis rahaturul kardetakse ikka edasi.

Pankadevaheline rahaturg on tavapäraselt see koht, kus pangad vastastikuse usalduse alusel ilma tagatisteta üksteisele laenu annavad ja võtavad. Sellega hoolitsetakse, et maksed liiguksid ja leitaks kundedele laenu andmiseks puuduolev raha.

Kahjuks on see turg lakanud töötamast. Pangad ei usalda üksteist - kui pank A tahab pangalt B laenu, siis siniste silmade eest nagu varem ta seda ei saa. Kui pangal A on korralik tagatis (näiteks valitsuse võlakirjad), saab ta pangast B või siis keskpangast laenu. Kui tagatist ei ole, siis raha ei saa. Seetõttu on rahaturul intressid väga kõrgele tõusnud. Ahjaa, ega Libor ja Euribor seda ei näita. Sinna antakse vanast inertsist noteeringuid, kuigi raha selliste intressidega (kui üldse antakse) ei saa.

"Me näeme, kuidas meie endi silme all finantssüsteem korraldub ümber," kommenteeris Bloombergile Cass Business Schoolist Peter Hahn, kes oli varem Citigroupi tegevdirektor. "Me peame leppima sellega, et keskpangad on asendanud kogu rahaturu."

"Enam ei eksisteeri reaalset rahaturgu, välja arvatud keskpangad," ütles UBSi võlakirjastrtaeeg Meyrick Chapman. "Liboril ei ole enam tähendust. See näitab tagatiseta laenude intressi, kuid tagatiseta laenamist ei toimu enam."

Kui see probleem jääb pikalt kestma, tekivad ilmselt uued laenude baasintressid.

Pole kindel, et sellest USA abipaketist piisab või abi on. Peame lootma!

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt