Elustandard võib langeda kõigil

Ameerika Ühendriikide parlamendi ehk Kongressi alamkoda lükkas üleeile õhtul tagasi 700 miljardi dollari suuruse abipaketi finantssüsteemile. USA jaoks käis üks psühholoogiline šokk ära, ent ka muu maailm ei jää šokkidest puutumata. Globaalne tuleb ka siia lokaalselt kohale.

Kõige suurema hoobi on saanud aktsiaomanikud, ent arvame, et enamik inimesi siin Eestis peab aktsepteerima elustandardi teatud langust. Aga ei maksa iseennast selles süüdistada.

Paljud ettevõtted koondavad töötajaid - et ettevõte elus püsiks. Koondatud töötajale on see valus, aga halvim on selle otsa nutma jääda. Tuleb asuda kohe uut tööd otsima, olles valmis selleks, et samaväärset ei pruugi (kohe) leiduda.

Sestap tuleks vastu võtta ka väiksema palgaga, lihtsama tööga pakkumine. Olles juba uuesti tööl, avaneb võimalus rahulikumalt muid tööpakkumisi uurida, et alustada endisele tasemele tagasitõusmist.

Kes jäävad edasi tööle, nendelgi ei pruugi oluliselt kergem olla, sest nad peavad tõenäoliselt töötama suurema koormusega, tegema ära ka koondatud töötajate töö. Alternatiiv on, et ettevõte pankrotistub ja siis poleks tööd enam kellelgi.

Laenuintressid ilmselt tõusevad, sest pangad on vähelikviidsed. Kes on laenu võtnud, peab hakkama rohkem tagasi maksma.

Kui tegu pole just eluasemelaenuga, vaid mingi tarbimis-, soovi- või väikelaenuga, tuleks püüda laen või osa laenust tagasi maksta. SMS-laenu võtmist üksikute kulude lappimiseks karda nagu tuld.

Kindlasti tuleb igal inimesel asuda oma kulusid piirama - kohe, ootamata ära, et ehk läheb see karikas mööda. Tegelikult suudab iga inimene tunduvalt vähesemaga hakkama saada. Kui sa sõidad üksi, siis kas peab tööl käima tingimata autoga, istudes ummikutes veel pealekauba? On ühistransport ja see on reeglina odavam. Tööle ja tagasi võib jõuda isegi kiiremini.

Võib-olla tagastada kallilt liisitud auto ja vahetada see odavama, mitte nii uhke liisinguauto vastu?

Lükata edasi suuremad ostud, mis pole tingimata hädavajalikud. Vaadata üle ka söögisedel ja joogikaart - väike kulutuste piiramine selles valdkonnas teeb ainult head. Ja mitte üksnes vaimule, vaid ka kehale.

Kindlasti ei kesta majanduskriis igavesti ja millalgi lähevad olud taas lahedamaks.

Küsimus on ajas - ehk juba aasta-paari pärast. Ärme norutage, ärme süüdista, iseenda adekvaatse käitumisega saame paremate aegade naasmist ainult kiirendada.

Autor: ÄP