Mittemõistmine ei pruugi olla pahe

Miks küll on nii, et kui mingi asi, pisike või suur, saab populaarseks, usaldavad paljud seda kas või poolpimesi - arvestades, et kõik teised ei saa ju eksida.

Aasialased on selle koha pealt teistsugused. Nad ei usalda kõigi rõõmsameelset eufooriat, vaid püüavad asjadest ise aru saada ning enda otsused vastavalt oma arusaamale teha. Ning kui ei mõista, siis järelikult polegi asi seda väärt.

Eile tuli läbi Bloomberg TV uudis, et tuntud Aasia trendivastane kaupleja Marc Faber kiidab finantsolusid Aasias ning nende tugevust eelkõige seetõttu, et sealsed pangad otsustasid loobuda võimalusest osta CDOsid. CDO on kokkupandud võlakirjade pakett, mida investeerimispangad teistele investoritele edasi müüvad.

Faberi sõnul ei suutnud tänaseks pankrotistunud Lehman Brothers müüa Aasiasse üldse vaadeldavaid instrumente ning mitte keegi sealtkandist oma toonast otsust ei kahetse.

Põhjus CDOde tagasilükkamiseks oli isegi natuke labaselt lihtne. Nimelt ei suutnud pangategelased tõusva päikese maailmajaost täpselt mõista, kuidas ikkagi nende instrumentide väärtust peaks arvutama. Ja usaldus polnud piisavalt suur, et ilma kontrollimata kellegi teise kalkulatsioonidele lootma jääda.

Kas vahel oma vigade - näiteks oskamatuse - tunnistamine võibki viia lõpuks eduni? Või vähemalt läbikukkumise vältimiseni? Võib-olla oleks selline suhtumine kedagi teistki päästnud. Ja ma ei räägi vaid CDOdest. Äkki võiksime isegi oma igapäevases elus tihedamini tunnistada ausalt iseendale ja teistele, et me lihtsalt ei mõista vahel kõike. Sest see ongi ju nii inimlik.