Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ivari Padar: IRLi ilus ettepanek ei toimi

    "Ma olen kindel, et koalitsioonipartnerid, kaasa arvatud IRL, oleksid väga ärritatud, kui Padar äkki 2. aprillil ütlekski, et asjad ongi nüüd nii ja rahakraanid on kinni. Selle asja nimetus päeva lõpuks oleks lihtsalt valitsuse laialiminek," ütles minister Äripäevale.
    Ta viitas sellele, et ministeeriumitele on terve aasta jooksul päitseid pähe pandud ja proovitud parimat võimalikku tulemust saada, kuid konsensuslikud otsused on olnud paraku väga visad tulema.
    "Kui me räägime sellest, mida reaalselt teha saab, siis teha saab vaid neid asju, milles osapooled poliitiliselt kokku lepivad. Kui kokku ei lepita, kus ja milliseid muudatusi eelarves teha, läheb see valitsus lihtsalt laiali," lausus Padar ja lisas, et ei tohi tekitada olukorda, kus ükskõik kes ministritest torpedeerib teiste valdkondade ministrite tegevusi ning seni konsensusel tegutsevas valitsuses ei ole võimalik anda ühele ministrile voli ainuisikuliselt asju otsustada.
    Olukorra lahendust defitsiiti mineva eelarve ohjeldamiseks näeb rahandusminister selles, et lepitaks juba eelnevalt kokku need kulutused, mida kohe aasta alguses tegema ei hakata ning täiendavad kulukärped, mida rakendatakse sellisel juhul, kui kevadised majandusprognoosid ütlevad, et miinus kasvab varem prognoositust suuremaks. Padar möönis, et neid kohti eelarves, kuhu ilma letaalset kahju tekitamata miljardiliste kärbetega kallale minna, on vähe.
    "Me vaatame praegu veel kõiki võimalusi, mida 2009. aasta eelarve kärpimise osas teha annab. See on õrnal jääl kõndimine, sest kui me majanduskeskkonda halvendame, lööme ise endale kirvega jalga - maksud tulevad ju majandusest. Siin on vaja külma pead ja sooja südant, lihtsate loosungitega siin midagi ära ei tee," nentis Padar.
    Järgmise paari eelarve puhul on kõik poliitilised valikud tema sõnul nagu kahvel - tuleb anda uut jõudu majandusele ja teisalt tuleb jälgida, et saaks täidetud kõik euroga liitumiseks vajalikud kriteeriumid. "Siin ei ole midagi pikalt targutada - me peame hoidma oma fiskaalpoliitika Maastrichti kriteeriumide raamides, et eurole üle minna," lausus Padar, lisades, et tundub, et nii poliitikud kui ka rahvas hakkavad sellest vajadusest järjest rohkem aru saama.
    Minister rõhutas, et euro kontekstis on tegevustes vaja suuremat koordineeritust. Ettepanekutega, kuidas seda saavutada, tuleb Padar välja esmaspäeval koalitsiooni eestseisuses. "Selleks, et euro nimel pingutada, on aga vaja ka rahvuslikku kokkulepet. Teisiti ei ole seda võimalik teha," nentis Padar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg lõpetas päeva plusspoolel
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.