Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Novembris püütakse ?uusi põhju

    Aasta algusest on indeks kukkunud 37 protsenti, oktoobri algusest 24 protsenti ja novembrikuisest tipust neljandal kuupäeval 14 protsenti. Tundub kangesti, et hakkame järele proovima oktoobris saavutatud viie ja poole aasta madalaimat taset, millest eilse seisuga oli puudu vaid 1,3 protsenti.
    Langesid ka teised turud: Londoni börsil enimkaubeldavate aktsiate hinnaliikumisi peegeldav FTSE100 indeks kukkus kolmapäeval vaid 1,5 protsenti, kuid nädala algusest juba pea seitse protsenti. Aasia Nikkei 225 indeks langes kolmapäeval 1,3 protsenti ja nädala algusest 4,3 protsenti. Ka valuutasid ei säästetud: Suurbritannia naelsterling kukkus alla 1,5 dollari taseme (alla 20 krooni), mis on viimase kuue aasta jooksul esimene selline langus.
    Oktoobrikuine põhi tuli suure paanikamüügi tagajärjel: investorid jooksid karjade kaupa turgudelt välja ja ajendiks olid pigem psühholoogilised põhjused ja nõrgad närvid. Nüüd on põhjused mõnevõrra teisenenud ja seda tõsisemas suunas.
    "Peaaegu iga suurem arenenud või arenguriigi majandus kogeb praegu kokkutõmbumist tootmises ning iga kolmas majandus on kriisis või sellele väga lähedal," sõnas UBSi ökonomist Andrew Cates Financial Timesi vahendusel.
    Üleilmne finantskriis hakkab end näitama ka reaalmajanduses - mõju, mida algselt loodeti päästeplaanide ja suuroperatsioonidega vältida.
    Maailma mõjukaim, USA majandus, hulbib praegu üsna kõrgetel lainetel. Danske Bank sõnab oma analüüsis selgelt, et krediidikriis on kõigi võimaluste maal pöördunud majanduskriisiks.
    Kange kokteil, milles on liiga suured annused kõrget inflatsiooni, kasvav tööpuudus ja rasked laenusaamisvõimalused, on kõva põntsu andnud just majapidamistele. Inimesed ei suuda tasuda kodulaene ja krediitkaardiarveid ning tarbimine on järsult kukkunud.
    Kõige selle pärast esines kolmapäeval USA rahandusminister Henry Paulson sõnavõtuga, mida peetakse turgude suure päevakukkumise peasüüdlaseks.
    Nimelt muutis Paulson 700 miljardi dollarilise päästeplaani sisu, et see toetaks rohkem tavainimesi. Vähendades hapude laenude ostmise osakaalu, suunas ta raha hoopis tudengilaenude, autolaenude ja krediitkaardilaenude parema kättesaadavuse nimel nendesse kanalitesse.
    Tarbimine on majanduse taastumise ja uue kasvu võti, kirjutab Wall Street Journal, kuid praegu näitab see kindlaid kokkukuivamise märke.
    Lisaks kipuvad pangad päästeraha kulutama dividendide ja boonuste väljamaksmisele ning oma bilansi korrastamisele, mitte niivõrd tarbijate jaoks krediidi kättesaadavuse lihtsustamiseks nagu plaan ette nägi.
    Selle taustal tegidki suuremaid kukkumisi just ettevõtted finantsvaldkonnast, kelle halvaks läinud laenud vastupidi ootustele suures osas nende enda kanda jäeti. Citigroupi aktsia kukkus pea 11 protsenti, American Express üle kümne ja Bank of America üheksa protsenti.
    Ka suuremad keskpangad ei ole tukkuma jäänud, vaid on majanduse toetamiseks ja finantsolukorra kergendamiseks teinud ohtralt intressikärpeid, lootes, et see peaaegu võimatuks kujunenud laenukeskkonda veidi kergendab.
    ING ökonomist Martin van Vliet peab keskpankade sekkumist majanduse taastumises oluliseks, öeldes, et nende agressiivne strateegiline sekkumine paistab olevat kriitilise tähtsusega, enne kui saame hakata mõtlema tööstuse ja üldise majanduse paranemisele.
    "Ootame tulevikku vaatavate näitajate nõrgenemist tulevastel kuudel kõigis regioonides ning prognoosime laiaulatuslikku ja süvenevat ülemaailmset majanduskriisi järgmisel aastal," lisas UBSi ökonomist Andrew Cates.
    Kui see stsenaarium tõepoolest realiseerub, ei ole ilmselt suurt õitsengut ja rõõmsaid toone oodata ka aktsiaturgudele.
    Vähemalt mitte esialgu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Balti aktsiaturud võtsid pangaaktsiate mõjul suuna allapoole
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.