Eramu küttekulu ohjavad põletivahetus ja akupaak

Seega peaks katla ümberehitustööd koos õlipõleti ja torustiku asendamisega graanulipõleti ja tigukäiguga olema tänasest lugedes 2011. aasta maiks end tasa teeninud.

"Õlikatel jäägu ikka õlikatlaks ja pelletikatel pelletikatlaks," ei uskunud ASi FEB Sanitaartehnika kütte ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu sellise ülemineku otstarbekusse.

Ehkki takistust pole - on ju koldedki sarnased, mõlemal katlaliigil mahukad 150-200liitrised veesärgid -, vajab pelletitega kütmine siiski tihedamat katla hooldust. Kui õlipõleti, kolle ja filter vajavad hooldust vähemalt kord aastas, soovitavalt enne kütteperioodi algust, siis pelletipõleti ja kolle vajavad hooldust iga ühe-kahe nädala tagant.

Hoopis olulisemaks pidas Sarapuu küttesüsteemi automatiseeritust. See on eriti oluline õlikütte puhul, aga ka pelleti- ja gaasikütte puhul, sest muutuva õuesoojuse ja tuulte järgi ei jõua inimene oma süsteemi kunagi piisava südikusega sättida. Esialgne kokkuhoid automaatika pealt muutub ajapikku laristamiseks.

Odavaim on küll halupuuküte, kuid selle hinda tõstab füüsilise töö maht puidu varumisel ja halgude koldesse loopimisel. "Sa oled nagu katlakütja," osutas Sarapuu selle kütteliigi "lisarõõmudele".

Kütteinsener Silvar Pajuste seletusel peab halukatlal olema akupaak, siis piisab kütmisest korra ööpäevas. 150 m2 eramu tahkeküttekatla akupaak võiks olla 1,5-2 m3.

Ehkki gaasikütte hind on juba võrreldav elektrikütte hinnaga, usub Sarapuu, et gaasi hind kerkib kindlasti veel. Seega hoopis paremas olukorras on kombineeritud katla omanikud. Tegemist on kahekoldeliste seadetega, kus on õli või pelleti ja halupuukütte võimalus, lisaks ka elektrispiraal. Sellise katlaga saab kergelt joonduda küttehindade ja oma rahakoti järgi.

Liiati saab halukoldele ette sättida pelletipõleti. Viimane käib ka lihthalupuukatelde kohta. "Soojuspumba lisamine või õhksoojuspumba kasutamine lisaküttena võimaldab kulutusi vähendada ligi 50%," kinnitas Alasi.