Autokraatsus pärsib loovust

ASi Tavid suuromanik Alar Tamming räägib, et meeskonnas on edu saavutamiseks demokraatia väga oluline. Loovus saab tekkida ainult vabas õhkkonnas. Inimene peab saama oma mõtteid välja öelda, surve või hirm blokeerib nii õppimisvõime kui ka loovuse.

Tammingu sõnul jõutakse parimate lahendusteni tänu sünergiale - kaaslaste mõtteid arendatakse edasi nõnda, et lõpuks jõutakse parimate tulemusteni.

"Meeskonnaliikmed peavad reageerima teise mõtetele, arendades neid edasi vastavalt oma mõtetele. Üheskoos on võimalik jõuda tulemusteni, milleni üks inimene iialgi ei jõua. Inimene üksi ei suuda ju kunagi pilvelõhkujat ehitada, üheskoos on see aga võimalik," räägib Tamming meeskonna võimust.

Sünergiat ei esine Tammingu sõnul aga kuigi sageli. Inimesed kipuvad arvama, et just nendel on õigus, mitte teistel, mistõttu neile on tähtis kinni hoida oma ideest, selle asemel, et omaks võtta parim. Oma ideest loobumisel võib inimene tunda, et ta on midagi kaotanud. Loovas õhkkonnas peaks aga inimene tundma vastupidi, et ta on midagi võitnud.

"Eestis on liiga palju inimestesse sisse harjunud diktatuurlikku lähenemist, arvatakse, et tuleb käituda nii, nagu juhil oleks alati õigus. See paistab silma töötajate puhul, kes ei ole veel ettevõttesse integreerunud ja kardavad oma tegelikke mõtteid ja arvamusi väljendada, näiteks uute töötajate puhul. Mitte, et nad arvaksid, et on rumalamad kui juht, vaid et kui käituda juhile meelepäraselt, saadab seda edu," ütleb Tamming.

Selles on Tammingu sõnul süüdi varasemad kogemused, ennast ei seostata mitte uue ettevõtte, vaid kooli või varasema töökohaga.

TTÜ professori Mare Teichmanni sõnul on arvamus, et alluvad on rumalad, Eesti juhtide tüüpiline viga. "Aga juht on töötajad sageli ise rumalaks muutnud. Autokraatse juhi alluvad on otsustusvõimetud," räägib Teichmann.

"Juhtkond on töötajad autokraatse juhtimisstiiliga niivõrd ära hirmutanud, et inimesed on muutunud passiivseks," lisab ta. Milleks otsustada, kui juht ütleb niikuinii, et see ei kõlba, et ainult temal on head ideed. Töötaja keeldub mõtlemast ja püüab muudmoodi hakkama saada.

Teichmanni sõnul ei tasu sellisest ettevõttest kasumit oodata. "Kui kubjast selja taga ei ole, siis motivatsioon kaob. Tööd tehakse nii palju, kui on kästud, initsiatiiv on pärsitud," räägib Teichmann.

"Sellised probleemid on kõikides postsotsialistlikes riikides. Sotsialismi ajal domineeris autokraatlik juhtimine, töötaja asi ei olnud mitte mõelda, vaid edasi teenida. Ilmselt sellist suhtumist jätkub veel pikaks ajaks," lisab ta. Aga see pärsib initsiatiivi ja igasuguse uuenduse.

OÜ Nordic Hotels juhatuse esimees Feliks Mägus arvab, et edule aitab kaasa pigem demokraatlik juhtimisstiil, ehkki ka autokraatselt juhitud edukaid ettevõtteid võib leida.

"Usun, et kui meeskond on motiveeritud silmad lahti ringi käima, inimesed tunnevad, et innovatiivsel mõtlemisel on väljund, seda hinnatakse ja rakendatakse töösse, siis see mõjutab kogu meeskonda loovalt mõtlema," räägib ta.

Hotellindus on Mäguse sõnul küllaltki traditsiooniline haru, kus võib tunduda, et innovatiivseid lahendusi on keeruline rakendada. Siiski pole see võimatu.

Viimase aja uuendusliku teona võib välja tuua Nordic Hotel Forumi osasse hotellitubadesse paigaldatud Skype-telefonid, mis võimaldavad külalistel maailmaga tasuta sidet pidada. Kui muidu eeldab Skype'i kasutamine, et olemas on arvuti ja kõrvaklapid, siis hotellitubades on side loomiseks vajalik vaid telefon.

Esimesena Balti riikides kasutusele võetud lahenduse mõte tuli Mäguse sõnul kolleegidelt, kes omakorda said idee konverentsilt.

Mäguse arvates ei räägita Eestis praegu innovaatikast veel kaugeltki piisavalt palju. "Uuenduste eesmärgiks on ju efektiivsuse tõstmine ning tulude suurendamine, mis on vajalikud eesmärgid," leiab Mägus.