Leedu kasumimarginaali piirang ohjeldab liiga mõjukaid poekette

"Brüssel on selle teemaga vaikselt tegelenud juba aasta-poolteist, kuna jaekaubandus on niivõrd kontsentreeritud, kauplused on ketistunud. Mõnes riigis ongi võib-olla ainult kolm-neli toiduaineid müüvat jaekaubandusketti. Kui konkurentsiseadus käsitleb monopoli mõistet ühe sektori sees samalaadsete ettevõtete puhul, siis on tekkinud situatsioon, kus üks ettevõtlussektor muutub monopoolseks ülejäänud sektoritele," rääkis Murakas Leedu parlamendi otsuse tagamaadest.

Muraka sõnul poleks midagi imekspandavat, kui mingil ajal ka Eestis sellise seadusepügala peale mõtlema hakataks. "Asi võib sinnamaani minna küll. Soome plaanib näiteks alandada toiduainete käibemaksu ja teha toidukaubad inimestele odavamalt kättesaadavaks. Jaekaubandusettevõtetele esitatakse teatud tingimusi, et kui riik käibemaksu alandab, siis toiduainete hind alaneks selle võrra reaalselt ka tarbijatele, mitte ei suureneks jaekaubandusettevõtete kasum," ütles Murakas.

"Ehk siis Leedus on konkurentsi vähem ja oht suurem, et toiduainete hinnad küll langevad, aga kaubanduse marginaalid järjest suurenevad," nentis Murakas.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pole sellised piirangud vabaturumajandusele kohased. "Igasugused piirangud tekitavad alati ahistatuse tunde ja tuletavad nõukogude aega meelde. Vabaturumajanduses kehtivad paraku teised reeglid," kommenteeris Potisepp.

"Esmapilgul tundub selline otsus odava poliitilise populaarsuse võtmisena.

Leedu paraku on üldse läinud seda teed, et mõningad otsused tunduvad liialt kiirustades ja läbimõtlematult tehtult ja sealt võib tulla veel hulk muigama või imestama panevaid otsuseid, mis ei ole tõsiseltvõetavad," märkis ta.

Potisepp ei usu, et selline idee Eestis valitsuses läbi läheks. "See ei ole vabaturumajandusele, kus lõpphinna paneme paika oma valikutega meie kui tarbijad, kohane ega mõistlik. Mõistlikum oleks reguleerida mõningaid suhteid kaubanduskettidega hoopis konkurentsiseaduse muudatustega," ütles ta.

Läti on Potisepa sõnul läinud seda teed, et on konkurentsiseadusesse kirjutanud rida punkte, mis ohjeldaksid lepingutes või lepingutega nõutut.