Arengufond - palju kära, vähe villa

Sel aastal on Tallinna ühel kallimal büroopinnal paikneva Arengufondi tööjõu- ja majapidamiskuludeks eelarves ette nähtud 28 miljonit krooni. Kahe aastaga on fond teinud täpselt samas mahus investeeringuid kolme ettevõttesse - neist kahe puhul omanikud kattuvad.

"Avalikkus on meie investeerimise ootusi üle hinnanud," tunnistas Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna. Ja ütleb, et investeeringute puhul pole küsimus kvantiteedis, vaid kvaliteedis. "Kui ma ei leia, siis ma ei tee. Kõige hullem, kui tehakse üle jala."

Riigi kõrgemal tasemel loodud Arengufond on üle elanud kahe kõrge juhi lahkumise. Mullu kevadel lõi sõna otseses mõttes ukse enda taga pauguga kinni investeerimisdivisjoni juht Markku Mäenpää, kelle kohustustused on Arengufondi juht enda peale võtnud. Hiljuti teatas oma lahkumisest nõukogu esimees Indrek Neivelt, kes ütles diplomaatiliselt, et ei suuda fondi seadust ellu viia sellise kvaliteediga, mis teda rahuldaks.

Arengufondi poole tuhande ruutmeetrine büroo Stockmanni kaubamaja kõrval asuvas Tornimäe büroomajas neelab aastas 2,1 miljonit krooni. Kontorit sisustades rahaga ei koonerdatud. Ühe kontoritooli hind on ligi 10 000 krooni ja kokku osteti neid 21. Kallist rendihinnast hoolimata ei kavatse asutus sealt ära kolida. "Et oleksime elu keskel," põhjendas Pärna kohavalikut, tunnistades, et on rendihinnas saanud 10 protsenti alla kaubelda.

Kokku on hoitud ka lähetus- ja koolituskulude pealt, mille eelarvet on kärbitud ligi miljoni kroonini. "Lähetus- ja koolituskulud on peaaegu olematud," teatas Pärna.

Arengufond on talle kuuluvate Eesti Telekomi aktsiate pealt teeninud üle 80 miljoni krooni dividenditulu ning teinud nüüdseks kolm investeeringut: Smartposti 13,4 miljonit, Ilmarine Engineeringusse 10 miljonit ja Goliath Windi 3,7 miljonit krooni. Kusjuures kahe esimese firma kaasfinantseerija on üks ja sama firma Sibo Invest, mille omanikud on Guido Kundla, Martin Petjärv ja Ivar Siimar.

Pärna on öelnud, et Arengufond pole eelistanud Sibo Investi, vaid projekti omanike soovid on kokku langenud projektidega, kuhu fond soovis raha paigutada. Pärna sõnul on läbirääkimiste faasis veel neli projekti, mille puhul plaanitakse allakirjutamist 2009. aasta esimeses pooles.

Pärna joonistas oma kabinetis tahvel-paberile graafikuid ja toonitas, et investeerimine on vaid üks osa Arengufondi tööst. Teine selle kõrval on arenguseire ehk tulevikuvisiooni otsimine, mõttetalgute, foorumite, seminaride ja konverentside korraldamine. "Oleme palju musta tööd teinud. Näiteks oleme enne investeeringuid ettevõtteid korrastanud. Isegi, kui meie pole ettevõttesse investeerinud, on meil hea meel, et ettevõte on leidnud pärast investorid," ütles Pärna.

Seoses riigi eelarvekärbetega võetakse Arengufondilt pärast Eesti Telekomi dividendimakset aktsiad kontolt. Majandusministeerium on kommenteerinud, et raha peaks pärast seda jätkuma fondile ligi aastaks. Edasine investeerimistegevus on võimalik vaid juhul, kui leitakse selleks vahendid.

Milline on Arengufondi juhi ja töötajate arvates nende tulevik?

"Kas meie peaksime teadma, mis meist saab?" küsis Arengufondi ülddivisjoni juht Signe Viimsalu. "See on riigikogu küsimus, kas ta paneb meid kinni."

Pärna püüab tulevikku näha helgemates toonides. "Ega Arengufond pole luksusasi, mida on vaja headel aegadel. Küsimus on, kas Eestil on tulevikuvisioon, kuhu Eesti läheb. Küsimus on Eesti tulevikus ja riigimehena pole mul südant seda asja nurka visata."

Uppsala ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Markku Mäenpää lahkus Arengufondi investeerimisdivisjoni juhi kohalt mullu kevadel konfliktiga.

"Lahkusin konfliktiga. Minu nägemus sellest asutusest ja tegevusest oli sootuks teine," ütles ta. "Vabandust julma väljenduse eest, kuid Eesti on nagu Siber, kus kasvavaid firmasid on ääretult vähe ja ilma nendeta pole võimalik startida," rääkis ta.

Mäenpää kritiseeris ka Arengufondi struktuuri, mis on tema arvates vale, ja asukohta - Eesti kalleimat äripinda. Samuti toonitab ta, et Arengufondi taustal liiguvad väga suured poliitilised jõud.

Mäenpää kommenteeris fondi kolme investeeringut vaid sõnadega, et see on kurb.

Mäenpää kutsus investeerimisdivisjoni juhtima fondi nõukogu liige Indrek Neivelt.

Mäenpääl on 20aastane töökogemus Skandinaavias ja USAs ärimajandusliku nõustaja ning investeeringute algataja ja juhendajana.

Kõigest 7-8 protsenti kõikidest läbivaadatud projektidest vastavad oma olemuselt meie investeerimiskriteeriumidele, äriprojekt on innovatiivne ning omab rahvusvahelist kasvupotentsiaali; on piisavalt realistlik ja turulähedane, et leida kaasinvestor; meeskonnal on läbilöögipotentsiaali.

Riskikapitali näol on tegemist finantseerimise liigiga, kus ettevõttes võetakse reaalne osalus ja panustatakse viie kuni seitsme aasta jooksul reaalse tööga ettevõtte ja selle väärtuse kasvule.

Seepärast teevad riskikapitalifirmad maailmas aastas headel aegadel tavaliselt vaid viis kuni kümme tehingut. Sestap peab olema valikusõel tihe, ettevalmistusperiood pikk ja põhjalik.

Tundsin, et ei suuda Arengufondi seadust ellu viia. Üle poole aasta üritasin veenda teisi nõukogu liikmeid, et tuleb seadust muuta, aga ju ma ei olnud küllalt veenev.

Samal ajal vaatasin, et, olles Arengufondi nõukogu liige, ei saa ma ise ettevõtlusega tegeleda. Kuigi nõukogu ei tee ühtegi investeerimisotsust ja veelgi enam. Nõukogu ei tea vastavalt seadusele fondi tehtud investeeringutest rohkem kui tavaline lehelugeja, siis seda keegi ei usu. Ning kui veel investeerimiseks mõeldud vahendid ka ära võeti, oli otsus lihtne.

Arengufond peaks tegelema ainult arenguseirega. Investeerimiseks mõeldud vahendid tuleks konkursi korras anda erafondidele. Siis oleks võimalik kaasata paremaid spetsialiste ja tulemus oleks oluliselt parem.