Unikaalne kood kinnitab puidu legaalset päritolu

Kui säärane markeerimine üleüldiselt kasutusele võtta, välistaks see ebaseaduslikud raided ning teised puiduga tehtavad hämarad tehingud juba eos, sest koodita puitu poleks lihtsalt võimalik kusagil realiseerida.

Säärase koodi olemasolu lubab sisuliselt tuvastada, millal, millisest metsast ja kelle sae läbi langetatud on puu, millest on valmistatud sinu kodus oleva köögilaua jalad.

TTÜ mehaanikateaduskonna mehhatroonikasüsteemide õppetooli juhataja Mart Tamre sõnul on tegemist rahvusvahelise projektiga, mida finantseerib Euroopa Liit.

"Projekti põhieesmärk on puidu jälgimise süsteemi loomine, millest oleks kasu ennekõike puidutööstustele," selgitas ta. "Tänapäeval on kõik kaubad märgistatud triipkoodiga, mis võimaldab müüjatel toote kohta infot saada. Tootmiskvaliteedi tagamiseks on oluline, et jälgida saaks ka puidu kui materjali teekonda."

Tamre rääkis, et kohe pärast langetamist tuleks puit märgistada ning lisada andmed - millise puuliigiga on tegemist, millal puu langetati, milliselt raielangilt see on pärit jmt.

"Ka saekaatris on oluline teada palgi omadusi ja sedagi, kui kaua see on virnas seisnud. Mööblitootjad jälle peavad teadma, kust on puit pärit ja mida sellest saab teha," selgitas ta. "Iga lauatükiga peaks kogu vajalik info kaasas olema."

Praegu läheb Tamre sõnul lubamatult palju laudu praagiks. "Piisava info olemasolu korral oleks võimalik jälgida ka iga laua teekonda ning kui see kusagile toppama jääb, saaks välja selgitada viivituse põhjuse," tõdes Tamre. "Projekti raames märgistatakse kogu puit selleks spetsiaalselt välja töötatud seadmete abil ning info saadetakse andmebaasi."

Ta selgitas, et saekaatris mõõdetakse ära ka palgi omadused ja kõik need andmed ning andmed palgiga tehtud tehnoloogiliste protsesside kohta kodeeritakse märgi sisse ning edastatakse ka andmebaasi - siis on tarbijal mugav automaatse lugeja abil vajalik info kätte saada ning otsustada, milline laud kuhu sobib.

Indisputable Key projekti koordinaator on Rootsi Tehnikauuringute Instituut. Tamre sõnul on see asutus juba aastaid tegelenud mitmesuguste metsatööstuse arengu võtmeküsimustega ning just kvaliteedi ja kadude probleem on viimasel ajal iseäranis terav kõikjal maailmas.

"Eestis oleks põhiline kasu kindlasti võimalus puitu senisest optimaalsemalt ära kasutada," ütles ta. "Kaod väheneksid ning kulusid saaks kõvasti kokku hoida."

Tamre kinnitas, et oluliselt väheneks ka puidu vargus. "Kui pole märki peal, on järelikult tegu ebaseadusliku puiduga," märkis ta. "Igasugune sahkerdamine kaoks ära."

Lisaks oleks märgistamine kasulik keskkonnale. "Puit on küll taastuv ressurss, kuid see taastumine ei käi kiiresti," ütles ta. "Mingit tehnoloogiat rakendatakse nagunii ka raisatud puidu jaoks - kütus, seadmete ressurss jne. Pealegi on ka puidu mädanemine keskkonnale koormav."

ASi Hekotek elektri- ja automaatika osakonna juhataja Avo Raigla ütles, et Indisputable Key projektiga liitumine sai nende ettevõtte jaoks alguse TTÜ kaudu.

"Ülikooli ülesandeks oli leida Eestist keegi, kes oleks seotud saeveski seadmete valmistamisega ja kellel oleks selles valdkonnas põhjalikud kogemused nii tarbija kui ka tootja seisukohalt, selgitas ta. "Hekotek on selles vallas terve endise NSV Liidu kaasaegseim ettevõte ning sestap on loogiline, et nad meie poole pöördusid."

Kaks kolmandikku projektist on praeguseks läbi ja kolmandik veel ees.

Sõidukite turvaseadmeid ja GPS-jälgimissüsteeme projekteeriv OÜ Oskando avastas Indisputable Key projekti kohta infot 2003. aastal ja kohe sai selgeks, et sellega tegeledes on ettevõttel tulevikku.

"Kuna projekt näis huvitav, tegi ettevõte pakkumise osaleda kaugsidevaldkonnas," rääkis Oskando arendusdirektor Veikko Raasuke. "Tagasiside saabus kaks aastat hiljem, 2005. aastal, mil kuulsime, et meid on projektiga liidetud."

Praeguseks on projekt Raasukese sõnul jõudnud nii kaugele, et peaks aasta jooksul valmis saama.

"Meie ülesandeks on tagada metsas kokkukogutud puidu kohta käiva info liikumine andmebaasideni," selgitas Raasuke. "Oskando osa on nii riistvara, mis infot üle kannab, kui ka korraldamine, et kasutajal oleks võimalik süsteemist aru saada."