Mitte-laine kunstnikud

Näitusel esinevad Leene Nola, Barthol Lo Mejor, Lea Tui, Regina Kuningas, Jevgeni Zolotko ja Ott Pilipenko.

"No Wave" püüab koondada neid Eesti noori kunstnike, kes ei ratsuta praegu kohaliku kunstimaailma laineharjal. No Wave'i ehk mitte-laine näol on tegemist kuraatoriprojektiga, mis enda sõnul koondab egoistlikke ja individualistlikke isiksusi, kes on väljasurev ja jätkusuutmatu liik. Ja kui need noored kunstnikud ongi väljasuremisohus, siis pigem seetõttu, et kunstimaailm kaotab nad mõnele muule kultuurivaldkonnale.

Leene Nola kuulub näiteks Tartu MTÜ Uus Noorus juhtide hulka ja tegutseb agaralt Pärmivabrikus. Barthol Lo Mejor tundub rohkem aega ja raha leidvat muusika ja kirjandusega kui kujutava kunstiga tegelemiseks.

Vaatamata sellele, et näitus üritab vältida igasugust kildkondlikkust, tundub, et suurema osa kunstnikest saab koondada ühise sildi alla - Tartu.

Tartu Kõrgema Kunstikooli on lõpetanud Jevgeni Zolotko ja Lea Tui ning ka Leene Nola ja Barthol Lo Mejor on Tartu taustaga. Rääkimata Kiwa ja Tartu suhetest.

Kõigele vaatamata tabab näitus naelapea pihta - mingist mainstream'ist siin juttu ei saa olla. Ott Pilipenko tsiteerib Notke "Surmatantsu". Tema installatsioon koosneb kahest vanast hauaristist ja hauaplaatidest, mille peal saab dance-machine'i järgi tantsu lüüa. Kunstnik provotseerib vaatajat osalema "pühaduseteotusel" ehk haual tantsimisel, pannes vaataja ette kompoti süngusest ja popkultuurist. Leene Nola rääkiv kala kutsub end väikesest akvaariumist vabastama. Kutsub nii ahvatlevalt, et käsi peaaegu haarabki väikeses klaasnõus ujuva kala järgi.

Jevgeni Zolotko esineb Vaala noorte näitusel juba teist korda. Ta on oma skulptori karjäärile kindlaks jäänud. Eksistentsialismiga jätkates on Zolotko oma suure installatsiooni nimetanud "Tunneli lõpust ei paista midagi peale valguse". Regina Kuninga teosega kohtumiseks peab vaataja astuma pimedasse ruumi. Liikumise peale hakkab kogu ülesehitatud kaadervärk tööle. Kolksumist ja kolinat ei tasu karta, teos vaataja vastu kätt ei tõsta.

Näituse enda pretensioonile vaatamata saab selle lõpus teha sisukamaid üldistusi kui mõne teise kuraatorinäituse puhul. Eksistentsialistlik ja sügavalt filosoofiline suunitlus iseloomustab kõiki näitusel olevaid töid. Ühe hakklihamasina alt need kunstnikud kindlasti läbi ei ole käinud ja näitavad oma sõltumatut looja loomust.

Autor: Ragne Nukk