Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi hakkab otsima ELile väljapääsu võlast
"Peame tõstma pigem makse ja kärpima kulusid kui eelarvest täiendavat stiimulit lisama," ütles Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ühes oma eesistumisaja eesmärke tutvustanud intervjuus. "Selline suunamuutus on tulemas," rääkis ta.
Lihtne see ei tule - äsja on paisuva eelarvedefitsiidiga Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teada andnud, et kokkuhoid ei ole praegu kindlasti tema prioriteet. Saksa kantsler Angela Merkel läheb aga sügisestele valimistele vastu maksude kärpimise kavaga, ehkki eelarves on rekordiline defitsiit.
Kui kurss ei muutu, ähvardab liikmesriikide eelarvedefitsiit paisuda tuleval aastal 7 protsendile SKPst. Reinfeldt soovib, et juba sügiseks hakkaks vormuma plaanid, kuidas erakorraline stiimul majandusest tagasi tõmmata.
Sügiseks peaks kuju võtma ka ELi finantsturgude parema reguleerimise eelnõu, et tulevikus laastavaid finantskriise vältida.
Majanduse kõrval on Rootsi eesistumisaja tähtsaim teema ELi ühispositsiooni koostamine detsembris Kopenhaagenis toimuvaks ÜRO kliimakohtumiseks, kust oodatakse uut ülemaailmset kokkulepet kliima soojenemist põhjustavate heitmete piiramiseks. Reinfeldti sõnul ei piisa enam vabatahtlikust koalitsioonist nagu Kyoto protokolli sõlmimisel, vaid liituma peavad pea kõik riigid. Eelkõige ootab lahendust küsimus, kuivõrd on arenenud riigid valmis arenevaid riike siin rahaliselt ja tehnoloogiliselt aitama.
Märgiline on Rootsi eesistumisele ka Lissaboni lepingu saatus, mis sätestab ELi institutsioonide reformid. Kui iirlased lepingu oktoobris uuesti tagasi lükkavad, tuleb Rootsil tegeleda tagajärgedega.
Rootsil pole suuremat tuge loota ei vastvalitud parlamendilt, mis alles sisse elab, ega lahkuvalt komisjonilt. Uuest komisjonist on teada vaid juhi nimi - Jose Manuel Barroso, kellel on parlamendi vasakleeris tugev vastasseis.
Rootsile südamelähedasel ELi laienemise teemal välisminister Carl Bildt sel poolaastal imet ei luba. Liit on laienemisest väsinud ja kandidaatriikide edenemine takerdunud erinevatesse vaidlustesse. Küll aga võib Rootsi eesistumise ajal esitada ELiga liitumise taotluse kriisist räsitud Island.
Ja alati on hulk ootamatuid sündmusi, nagu Vene-Gruusia sõda mullu augustis. Praegugi kasvavad pinged Venemaa ja Gruusia vahel ning Iraanis on ärev. Välistada ei saa uusi gaasitarnete katkestusi Venemaalt.