Suur kullapalavik Tallinna ?börsil

Viimasel nädalal Tallinna börsil toimunu meenutab mulle vägagi filmi "Kaugel eemal", kus filmi lõpus toimub võiduajamine maatükkidele. Taolised võiduajamised olid tol ajal Uues Maailmas tavalised, eriti aeti taga kullapesu ja teemandikaevandamise lubasid.

Analoogiline võidujooks parimatele positsioonidele on toimunud ka Tallinna börsil. Eriti pööraseks läks see nädal aega tagasi, kui TeliaSonera tegi pakkumise Eesti Telekomi aktsiatele. Telekom vedas kaasa ka ülejäänud börsi, päädides Äripäeva indeksi 10,7protsendilise tõusuga, mis oli Tallinna börsiajaloo suuruselt kolmas tõusupäev.

Kaks suuremat tõusu olid 1997. aasta novembris. Toona oli tegemist Tallinna börsi esimese börsikrahhi järgse ajutise tõusuga, mida nimetatakse ka surnud kassi põrkeks.

Ka kogu august on olnud Tallinna ja Balti börsidele väga edukas. Bloombergi andmetel olid lõikuskuu parimad börsisaagid maailmas Leedus, kus börsiindeks kerkis 43 protsenti, ja Tallinnas, kus see kerkis 34 protsenti. Riia börs oli 20,8 protsendiga viiendal kohal.

Tallinna börsil kümne enamkaubeldava aktsia hinnaliikumist peegeldava Äripäeva indeksil oli paremuselt teine kuu börsi veidi enam kui 12 aasta pikkuse ajaloo jooksul. Rohkem oli indeks kerkinud vaid 1997. aasta augustis. Ühesõnaga, Tallinna börsil käib selline möll, mida siinmail pole nähtud tosinkond aastat.

Samas ei ole tegemist üleüldise eufooriaga. Pigem on tunda närvilisust. Aktiivsete väikeinvestorite kõrged panused on löönud kired lõkkele. Kui varem olid investeerimisportaalides aktiivsed sõnavõtjad suhteliselt rahumeelsed ning meie üldises internetikeskkonnas nii tavalist sõimu kohtas seal haruharva, siis nüüd üritatakse neid, kes tulevase börsitõusu suure kõrguse ning pika kestvuse suhtes veidi skeptilisemad on, kiiresti nii-öelda paika panna.

Tegelikult on närvilisus täiesti põhjendatud ning seda tajuvad ilmselt ka börsi suhtes kõige suuremad optimistid isegi.

Mis on siis Tallinna börsi erakordse tõusu põhjuseks?

Meie börs hakkas kukkuma aasta-poolteist muust maailmast varem ning languse ulatus oli maailma tippude hulgas. Isegi pärast seda augustirallit on börs 2007. aasta tipust kaks kolmandikku madalamal.

Paljud aktiivsemad investorid on üha enam veendunud, et börsitõus on kohe-kohe tulemas. Julgustavaks eeskujuks on olnud taas muu maailm ja Skandinaavia pangaaktsiate hinnaralli. Nii on Swedbanki aktsia hind märtsi algusest kallinenud üle nelja korra. Kui Swedbanki ja AIG aktsiad on kerkinud mitu korda, siis miks ei võiks seda teha ka meie väga odavad aktsiad, on olnud nii mõnegi aktiivse investori loogika, mille tõttu ostetakse valimatult kõike.

Teiseks aktsiaralli põhjuseks on üleüldine arvamus, et majanduses on kõige hullem periood läbi ning ees ootab tõus, mõne arvates koguni enneolematult pikk ja kiire majanduskasv.

Kolmandaks asjaoluks on lootus, et vahepeal suurt väljamüüki teinud välisfondid hakkavad Tallinna börsile tagasi tulema. Katalüsaatoriks taolisele optimismile oli TeliaSonera ülevõtmispakkumine Eesti ja Leedu telekomidele, mida võiks tõlgendada, et Baltimaade aktsiad on välisinvestoritele taas atraktiivsed.

Kõige olulisemaks tõusu põhjuseks on likviidsus (õigemini selle puudumine) Tallinna börsil.

Möödunud reedel juhtus üsna tavatu lugu - Tallinna börs oli sunnitud Tallinna Kaubamaja ja Arco Vara aktsiate piirhindade limiite muutma tavapäraselt 15 protsendilt 25 protsendile. Tehinguid ei olnud võimalik sooritada, sest ostunoteeringuid lihtsalt polnud.

Tallinna Kaubamaja teatas väikesest kasumist, Arco Vara aga teatas pärast börsipäeva lõppu väikesest kahjumist, mis annab lootust, et ehk see kinnisvarafirma ei lähegi saneerimisele või pankrotti. Mulle tundub, et optimism Arco Vara suhtes on esialgu küll põhjendamatu, aga sellele vaatamata peaks paljude aktiivsete investorite arvates positiivsele uudisele eelnenud aktsia hinna supertõus pälvima finantsinspektsiooni tõsist tähelepanu.

Täpselt samasugune asi, aga vastupidises suunas, võib juhtuda siis, kui mõned aktiivsemad investorid otsustavad mingil põhjusel aktsiaid müüma hakata. Esmaspäeval nägime seda juhtuvat Silvano FG aktsiaga, mille hind kukkus poole miljoni kroonise käibe juures kaheksa protsenti. Peagi näeme taolisi kukkumisi veel ja veel.