Olge väga valivad

Kuna on erinevad investorid, eesmärgid, riskitaluvus ja ajahorisont, ei ole ühest vastust. Küll aga soovitaks olla väga valiv. Erinevalt Kesk-ja Ida-Euroopa või Balti-suunalistest fondidest ei ole tavainvestoril mingit piirangut, miks ei peaks vaatama siit mättast kaugemale.

Nii mõneski valdkonnas leiab meie ettevõtetega samast valdkonnast kasumlikke ettevõtmisi, mis on odavamad või pakuvad paremat dividenditootlust. Kui eesmärk on teenida, siis miks ilmtingimata Eestist? Kuid on ka valdkondi, kus meie aktsiad on paremad kui mujal või on meil lood viletsad nagu ka mujal. Miks osta Eesti aktsiat, kui mujalt võib leida parema hinna või kvaliteediga kraami? Investorite raha hulk ei ole piiramatu ning seetõttu tuleb olla valiv.

Võtame näiteks Tallinna Vee aktsia. Ta on paljudest vee-ettevõtetest suhtarvudelt odavam ja pakub paremat dividenditootlust. Kõigi ettevõtete dividendide puhul tuleb arvestada, et eksisteerib risk, et ettevõte vähendab või ei maksa üldse dividende. Välismaiste aktsiate puhul võib ka tulumaks tootlust kõvasti kärpida. Tallinna Vee puhul eksisteerib lepingurisk - hinnakujundus võib muutuda.

Eesti Telekomi aktsiast on suhtarvudelt veidi parem Leedu TEO LT, kuid mõlema korraliku dividendiaktsia kohal ripub Damoklese mõõgana TeliaSonera pakkumine. Kesk- ja Ida-Euroopas leidub ka teisi päris korralike dividenditootlusega telekome, kuid nende puhul võib tekkida valuutarisk.

Tallinkil oleneb palju ettevõtte kulude kärpimise programmi edukusest. Veidi raamatupidamisväärtuse suhtarvult kallima, kuid kasumliku äritegevusega on näiteks Royal Caribbean Cruises.

Olympic EG kohta peab ütlema, et kogu kasiinonduses on ka laiemas ilmas rasked ajad. Paljud ettevõtted on kahjumlikud ning ka kasumlikud ei tundu eriti atraktiivsed. Olympicu ohu märk on tuumikinvestorite aktsiate müügid, isegi kui tuuakse põhjenduseks, et raha läheb tarvis muude projektide jaoks. Ka investoritel on valida kasumlikumate valdkondade esindajaid.

Tallinna Kaubamaja. Tänu esmatarbekaupade müügile on ettevõttel suhteliselt hästi läinud (kuid ettevõte on kahjumlik). Ettevõte on tegevust jaekaubandusturul laiendanud - automüük, jalatsimüük - ning on rajamas kohutava majandusega Läti turul poeketti. Kui Baltimaadel läheb paremini, võiks siit ehk rakett tulla.

Kuid näiteks Hollandi ettevõte Royal Ahold on kasumlik, on raamatupidamisväärtusega võrreldes vaid nõksa kallim Tallinna Kaubamajast ning dividenditootluseks oli 2,1 protsenti, võrreldes Tallinna Kaubamaja 0,5 protsendiga.

Arco Vara näib justkui võimalusena - aktsia on väärt umbes pool raamatupidamisväärtust. Kuid siin on ka suured riskid. Kas projektid on konservatiivselt hinnatud? Kuidas sujub ettevõttel tulevikus projektide alustamise ja jätkamise finantseerimine? Millal elavneb kinnisvaraturg ja hinnad hakkavad tõusma?

Palju küsimusi, vastuseid aga ei ole. Poolas leidub näiteks kasumlik kinnisvaraarendaja, mis on küll raamatupidamisväärtuselt kallim. Samas, Taanis leidub ka 0,3 raamatupidamisväärtuse juures liikuvaid kinnisvaraarendajate aktsiaid.

Eesti meedia lipulaev Ekspress Grupp on aktsiana hirmkallis. Aktsia hinna-kasumi suhe oli 96! Ettevõttel on suur võlakoormus ning meediaturg on üks tsüklilisemaid.

Kui majanduses hakkab paremini minema, peaks meediaturul see kah nii minema ning see oleks majanduse paranemisele panustades üks paremaid variante ühes Arco Varaga.

Kuid miks osta nii kallilt hinnatud meediaettevõtet, kui Saksamaal on saadaval Alex Springeri kirjastus suurusjärgu võrra odavamalt ning ettevõte dividenditootlus oli 6,5 protsenti.

Raskes valdkonnas headest ettevõtetest jäi mainimata veidi enam kui kümmekond aastat tagasi Tallinna börsil investorite lemmikute sekka kuulunud Norma aktsia. Norma on kasumlik, raamatupidamisväärtuselt soodsam ning erinevalt suuromanikust Autolivist ka korraliku dividenditootlusega aktsia.

Meie ehitusettevõtted on raamatupidamisväärtuselt välismaistest odavamad, kuid hinna-kasumi suhtarvult leiab soodsamaid aktsiaid. Muide, ka kaasaajal võivad ehitusettevõtted pakkuda korralikku dividenditootlust.

Rõivakaubandusest. Ida-Euroopat vallutanud Baltika on sattunud ebasoodsa tegevuskeskkonna kätte.

Sarnane on lugu ka Leedu Aprangaga. Võib-olla keerab ettevõte end ringi restruktureerimise abil, ehk hakkavad ükskord ka Ida-Euroopas tarbijad heldemalt kiirmoele kulutama.

Kuid Suurbritannias leidub rõivajaekaupmehe Marks & Spenceri aktsia. Ettevõte on kasumlik, aktsia suhe raamatupidamisväärtusesse on kallim meie sama valdkonna ettevõttest, kuid rosinaks koogis on 4,8protsendine dividenditootlus.

Harju Elektri aktsiale ei leidnudki sobivat võrdlusgruppi. Hinna-kasumi suhtarvult ei ole ettevõte odav.

Kokkuvõtvalt. Tallinna Vesi, Eesti Telekom mööndustega (vaja näha ära ülevõtmise tulemus) ja Norma on selged favoriidid. Kummalisel kombel on tegu ka korralike dividendiaktsiatega. Suhteliselt korralikud on ka ehitusettevõtted, kuigi leiab ka paremaid.

Tallinna Kaubamaja, Tallinki ja Arco Vara suhtes võivad üllatused olla suuremad, kuid ka neid võib mingi mööndusega ehk osta.

Ekspress Grupp, mis võiks olla majanduse paranemisest üheks paremaid teenijaid, on võrreldes ettevõtte ajaloolise tulemusega või raamatupidamisväärtusega liiga kallis.

Pigem kaaluks juba Alex Springeri aktsia ostmist, kuid ettevõte ja aktsia vajab enne põhjalikku uurimist. Ise olen Austraalia meediakompanii West Australian Newspapers Holding aktsionär.

Eesti jaekaupmeeste aktsiatele eelistan praegu Briti Marks & Spencerit, mille aktsionär ma juba olen.