Hangete vaidlustuskomisjon moondus kohtuvastaseks

"Vaidlustuskomisjon ei olnud praeguse seaduse järgi selleks mõeldud, et hakata oma otsuseid kohtus kaitsma. Kirjutada kohtule vastulauseid, käia kohtuistungitel - see on meile väga suur töökoormuse kasv," ütles vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik tekkinud olukorda kommenteerides.

Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN vandeadvokaadi Marko Mehilase sõnul pole tegemist üksnes formaalse nüansiga - sisuline muutus ettevõtja jaoks on see, kes on nüüdsest tema n-ö vastaspool kohtuvaidluses. "Kui seni murdsid komisjoni otsuste peale esitatud kaebuste puhul kohtus piike ettevõtja ja hankija, siis nüüdsest peab komisjoni otsusega mittenõustunud ettevõtja arvestama, et kohtumenetluses on tema vastaspool ka vaidlustuskomisjon," selgitas Mehilane.

Advokaadi hinnangul on tekkinud olukord mõneti vastuoluline. "Ettevõtja vaidlustuse läbivaatamisel on komisjon endiselt sõltumatu vahemees, kes peab vaidlustuse erapooletult lahendama. Komisjoni otsuse peale kohtusse esitatud kaebuse arutamisel muutub komisjon aga kohtumenetluses ettevõtja vastaspooleks, kelle eesmärk on kaitsta enda tehtud lahendit ja sisuliselt tõrjuda hankekaebust," kirjeldas ta riigikohtu otsuse tagajärgi - ettevõtja vastas seisab kohtus n-ö eliitkahurvägi, kes tunneb riigihanke seadust paremini kui keegi teine Eesti riigis.

Üks on Kivistiku sõnul aga kindel. "Riigile tekivad kindlasti ka rahalised kulutused, sest ühel hetkel hakkab komisjon asju kaotama ja ja riik peab kohtukulud kinni maksma," nentis Kivistik.

Viga ja probleemid riigihangete vaidlustuskomisjoniga tulenevad juba seaduse väljatöötamisest, ütles Äripäevale Facio Ehitus ASi suuromanik Toomas Tromp. "Praeguseks tekkinud olukord hankevaidluste lahendamisel on kummastav ja seadusandja esialgne eesmärk - tagada hankemenetluses tekkivate vaidluste kiire ja efektiivne lahendamine vaidlustuskomisjoni kaudu - enam ei toimi," rääkis Tromp. Tema sõnul aeglustab see pikaksvenivate kohtuasjade kaudu edaspidi ka euroraha kasutamist.

"Teoreetiliselt on see demokraatlik, tegelikkuses aga on pakkuja igal juhul kohtu ees kaitsetum kui vana süsteemi puhul ning sisuliselt rikutakse kohtumenetluses poolte võrdsuse põhimõtet," ütles Tromp. Tema sõnul teeks enamik pakkujaid oma valiku arbitraažikohtu kasuks, kuna see tagaks kiirema ja professionaalsema lahendamise.

Kuigi seaduse parandamine on positiivne, võib juhtuda, et parandamine muudab olukorra veel segasemaks, ütles Äripäevale Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

"Kahjuks on juhtunud nii, et kõigile protsessis osalevatele osapooltele, näiteks hankijatele ja pakkujatele, ei ole olukord teps mitte lihtsamaks läinud, vaid vastupidi - eksisteerib reaalne risk, et kogu küsimus muutub veelgi segasemaks," ütles Vink.

Ta selgitas, et kui vaadata asja ehitushangete poolt, tundub, et juhul, kui praegu kehtiv süsteem ei muutu, ootab ees vägagi suurte segaduste ja pikkade vaidluste periood. "Mina ei usu, et praegu kehtiv riigikohtu otsusel põhinev lahendus kunagi efektiivselt tööle hakkaks," sõnas Vink.

Vaidlustuskomisjoni näol on tegemist tavapärase vaidlusi lahendava haldusorganiga. Sellest tulenevalt on halduskohtutel õigus vaidlustuskomisjoni kohtumenetlusse kaasata.

Nii nagu vaidlustuskomisjoni esimees Taivo Kivistik nentis, on rahandusministeerium probleemist teadlik ning koostanud selle lahendamiseks ka seaduse muudatused, mis peaksid jõustuma järgmise aasta alguses.

Eelnõu kohaselt on tulevikus halduskohtus riigihangete vaidluses poolteks jällegi ettevõtja ja hankija, vaidlustuskomisjon jääb uuesti nn sõltumatuks vahemeheks.