Väikekodanlik kunst tsaarilossis

Biidermeieri perioodiks loetakse Viini kongressi ja Euroopa revolutsioonilaine vahele jäävat aega 1815-1848. Nimesaamisest peale on biidermeieril olnud juures aga alandav maik: väidetavasti oli Biedermeier ühe Austria satiirilehe väljamõeldud tegelane, keda iseloomustas väikekodanlik lihtsameelsus.

Tagasi vaadates võib biidermeierit pidada siiski kindlas sotsiaalses ja poliitilises kontekstis sündinud kultuurinähtuseks, mis iseloomustab hästi oma aega.

Pärast Viini kongressi võeti vähemalt Austrias avalik elu suure luubi alla, suleti mitmed klubid ja kooskäimiskohad. Selline elukorraldus soosis inimeste tagasitõmbumist hubaste koduseinte vahele, keskenduti perekonnale ja päevakorda tõusid pigem pehmed väärtused kui elav poliitiline ja ühiskondlik elu.

Biidermeier esindabki neid samu pehmeid väärtusi. Maalikunstis avaldus see portreežanri tohutus populaarsuses, sest iga endast lugupidav keskklassi inimene lasi end jäädvustada oma perekonna ajaloo tarvis. Portreed täidavad ka enamiku Kadrioru näitusesaalidest, sinna hulka kuuluvad ka tuntumate teadlaste ja õpetlaste näomaalid.

Sissevaated intiimsesse koduellu teenisid aga samuti perekonna memuaaride ja jõukuse jäädvustamise eesmärki. Tihti näeb neil piltidel, näiteks Adolph von Menzeli "Lugev daam" (1866), mustmiljon erinevat pisiasja, nipsasjakesi, portselani, hõbedat, seintel suguvõsa pilte, mis pidid kokku andma kontsentreeritud pilguheite kõigele, mis on sellele perekonnale oluline.

Eesti aladel langeb biidermeieri ajastu kokku estofiilide esiletõusuga.

Baltisakslaste jaoks oli eesti talupoegade elu ja olu uurimine eksootiline ja meeldiv tegevusala, kus põlisrahvast ennast koheldi tihti suure isa või venna seisukohalt.

August Matthias Hageni "Karksi kirik" (1840. aastad) ja "Karksi vaade" (1845?) kujutavad Karksi kirikut ja tõenäoliselt ka köstrimaja nii suvel kui ka talvel. Kaks ühest paigast tehtud maali näitavad baltisakslase süstemaatilist huvi Eesti topograafia vastu.

Nii maa- kui ka linnavaadete puhul tuleb siiski meeles pidada, et tegemist ei olnud täpse, üks ühele kujutamisega, vaid ikka pildi paremale kompositsioonile allutatud lõpptulemusega.

Baltisakslaste nägemus eestlastest ja eesti kultuurist on arvukalt jäädvustatud. Mõtteainet pakuvad ka F. L. von Maydelli vasegravüürid eestlaste keskaja ajaloo motiividest ehk maarahva vallutamisest ja ristiusustamisest.

Näitusel saab näha veel rida kostüümijoonistusi, ükskuid mööbliesemeid, aga ka valikut naljapiltidest, mis lõbustasid 19. sajandi keskpaiga keskklassi.

Autor: Ragne Nukk