Pank juhib kindlustaja raha iseenda fondi

Eestis on võimalik investeerida 15 protsenti teenitud sissetulekust tulumaksuvabalt kas kolmanda pensionisamba või investeerimisriskiga elukindlustuse toodete kaudu.

Tänu maksusoodustusele populaarseks saanud elukindlustuse tooted on muutunud pangagruppidele ideaalseks võimaluseks suruda peale iseenda fonde - kliendid saavad investeerimisel sageli valida ainult sama pangagrupi fondide hulgast.

SEB Elu- ja Pensionikindlustusega investeerimisriskiga elukindlustuse lepingut sõlmides on valikus 26 SEB investeerimisfondi, Sampo Life Insurance Baltic pakub umbes 40 enda emafirma ning ühise ajalooga Danske grupi valitsetavat fondi. Swedbank pakub standardportfellis kolme iseenda fondifondi.

"Ma pean loomulikuks, et pank grupina müüb pigem enda kui kolmanda osapoole fonde," sõnas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

"Kas pank peaks olema asutus, mis pakub näiteks konkureeriva panga hoiuseid ja laene või pangakaarte? Või miks Äripäev müüb reklaami ainult oma lehte?" küsis ta retooriliselt vastu pärimise peale, miks SEB elukindlustusselts pakub klientidele valikut ainult SEB fondide hulgast.

Kunsing selgitas, et SEB globaalseks põhimõtteks ongi pakkuda grupina oma klientidele eelkõige enda fonde, millele osatakse teha müügituge ja suudetakse kliente varustada õigeaegselt piisavat infot sisaldavate faktilehtedega.

Danske Capitali tegevjuht Silja Saar rääkis, et kuna elukindlustusseltsi nime taga on suur hulk eraisikutest investoreid, võiks teoreetiliselt mõne fondi investor ka 100 protsendi ulatuses olla elukindlustusselts, ilma et saaks teha järeldusi riskide kohta.

"Kuigi me oleme äriettevõte, ei ole meie eesmärk olla omakasupüüdlik klientide arvel nende huvisid arvestamata," vastas Saar küsimusele, kas elukindlustuse klientide raha abil võidakse mõne enda fondi mahtu kunstlikult üleval hoida.

Saar toonitas, et Sampo Life Insurance Baltic ei ole enam Danske grupi liige, vaid kuulub eraldiseisvasse soomlaste omanduses olevasse Sampo gruppi. Seega ei ole tema sõnul võimalik rääkida grupisisestest huvidest juhul, kui Sampo elukindlustusselts pakub Danske fonde.

Koostöö sai tõesti alguse Danske ja Sampo gruppide ühisest ajaloost, kuid see ei jätkuks, kui kliendid ei peaks Danske fonde jätkuvalt atraktiivseks, kinnitas ta.

Erinevalt SEBst pakub Swedbank Elukindlustuse AS fondide valikus lisaks Swedbanki enda investeerimisfondidele küll konkureerivaid fonde, nagu JP Morgan, Franklin Templeton ja T.Rowe, ent lõviosa rahast tuuakse siiski "koju".

Nimelt koosneb kõige populaarsem standardportfell ainult Swedbanki enda fondifondidest. "Meie fondivalik on lai ja me ei suru klientidele peale Swedbanki fonde. Turul pole harvad ka juhused, kus elukindlustusselts pakub ainult oma grupi fonde," märkis Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Agnes Makk.

Mis puudutab fondifonde, siis nende valik piirdub Swedbanki enda fondifondidega. Üle 70% Swedbanki investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutest Eestis ja Lätis on tehtud fondifondipõhiselt. "Fondifondide puhul on selge, et pakume ainult oma grupi omi, sest selle eesmärgiga nad tehtud ongi," nentis Makk.

Tegemist on kindlustusseltsi ja fondivalitseja jaoks win-win olukorraga, sest elukindlustus saab fondidelt tagasi osa haldustasust, mis korvab elukindlustuse müügi- ja arenduskulusid. Sarnased lepingud on ka teiste fondihalduritega ning tegemist on üldlevinud praktikaga, sõnas Makk.

Investeerimisriskiga elukindlustuse kaudu investeerimine selle asemel, et otse samadesse fondidesse investeerida, on tulumaksusoodustuse eesmärgil üsna tavapärane praktika. Investeerimisriskiga elukindlustuse lepingu ja ka selle alusvara valib klient üldjuhul ise, mistõttu ei näe me pelgalt selles probleemi.

Mis aga puudutab klientide kaitset, siis elukindlustusseltside jaoks on praegu kliendi kaitse vaatenurgast keskkond selgelt leebem kui pankade, fondivalitsejate ja investeerimisühingute jaoks. Näiteks ei kohaldu investeerimisriskiga elukindluslepingute müügile need sobivuse hindamise nõuded, mis rakenduvad teistele investeerimistoodetele. Sobivuse hindamise nõuete kaudu tuleb enne teenuse pakkumist hinnata kliendi finantssuutlikkust, kogemust, teenuse ostmise eesmärke ja teadmisi investeerimisest.

Finantsinspektsioon on oma seisukohad ja ettepanekud esitanud rahandusministeeriumile ning meile teadaolevalt tegeletakse praegu elukindlustusseltsidele täiendavate nõuete kehtestamisega.