Inimeste kindlustunne paneb statistika valetama

Võrreldes eelmise aasta juulisse jäänud kinnisvaraturu põhjaga on Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind kerkinud 11 400 kroonilt 13 800 kroonile, mis tähendab ligi 21protsendilist tõusu, kirjutas OÜ 1Partner Kinnisvarabüroo tegevdirektor Martin Vahter.

Tema kolleeg, ASi Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kummutab siiski Vahteri väite, kinnitades, et tegelikku varade kallinemist ei ole toimunud. Muutunud on vaid tehingute struktuur. "Kuna viimastel kuudel on mõnevõrra optimism tuleviku suhtes kasvanud ning usutakse, et hinnapõhi on saavutatud, julgetakse soetada taas ka kallimaid varasid," märkis ta.

Kallimate objektide lisandumine statistikasse tõstab aga automaatselt keskmist tehingute hinnataset. Sooman selgitab statistika anomaaliat näitega: detsembris müüdi Lasnamäe linnaosas kolm korterit - kõik kolm olid keskmises seisukorras paneelmajade korterid, esimese hind oli 10 500 kr/m", teisel 11 000 kr/m" ja kolmandal 11 500 kr/m". Seega oli detsembris Lasnamäe tehingute keskmine hind 11 000 krooni ruutmeetri eest.

Jaanuaris müüdi Lasnamäel jällegi kolm korterit. Esimesed kaks olid taas tavalised korterid hinnaga 10 500 kr/m" ja 11 000 kr/m", kuid kolmas korter asus uues kortermajas ning maksis 15 000 kr/m". Seega saame jaanuari tehingute keskmiseks hinnaks 12 166 kr/m". "Võib mürki võtta, et järgmisel päeval ilmub ajakirjanduses teade: "Lasnamäel hinnatõus 10,6%!"," ütles Sooman.

Tegelikult ei tõusnud aga 11 000kroonise ruutmeetrihinnaga korteri väärtus sentigi. "Reaalne hinnatõus tähendab ikka seda, et varem näiteks miljoni krooni eest ostetud korterit oleks võimalik kallimalt maha müüa. Üksikuid erandeid arvesse võtmata aga praegu sellist võimalust pole," nentis Sooman.

Soomaniga on nõus ka ASi Arco Vara teenindusdivisjoni juht Mart Saa, kes kinnitas, et märgatavat hinnatõusu turul tunda ei ole. Tehinguid tehakse lihtsalt natuke väärtuslikumate ja seega kõrgema ruutmeetrihinnaga objektidega. Nii Sooman kui Saa on aga nõus, et enam madalamale ei ole hinnad kukkunud ja juba sügisest on varade reaalväärtus püsinud paigal. Saa lisas, et hinnatõusu ei ole loota väga halvas seisukorras elamutes. Samuti ei ole "mägede" korterite puhul veel märgata olulist ruutmeetrihinna tõusu. "Ja ma arvan, et seda esimesel poolaastal või isegi 2010. aastal ei ole ka tulemas," lisas ta. Majade ja maade puhul on olukord Saa sõnul veel stabiliseerumata, kuna talvel on nende objektidega tehtud tehinguid vähe. Soomani ütlusel ei ole kinnisvaraturul hinnatõusu põhjust oodata enne SKP tõusu.

Ostsin ridamaja korteri, sest see tundus väga soodne tehing. Kuna kinnisvarahinnad olid nii palju langenud, siis tundus üsna jabur sama hinnaga soetada paaritoaline korter. Kaalusin ka mõne suurema korteri ostu, kuid privaatsus, hind ja ruutmeetrite arv olid ridamaja kasuks. Korra uitasid mõtted ka maja ehitamise suunas, kuid jäin realistiks ega võtnud nii suure hooga ette.

Korteri hinnas õnnestus ka tingida. Kuna müüjal oli müügiga kiire, siis saime 20% hinnast alla küsida. Ridamaja boksi soetamisväärtus jäi koos ehitustöödega alla miljoni krooni. Ehkki ülemisel korrusel on veel paar tuba välja ehitamata, ei tee see kinnisvara hinda oluliselt kõrgemaks. Ka ehitus-viimistlustööde hinnad on mõistlikud ja soodsad. Samasse majja olid naabrid boksi soetanud 3-4 korda kallimalt.

Kui töökoht säilib ja sissetulekud enam oluliselt ei vähene, siis on tegemist suurepärase kinnisvaratehinguga.