Hardo Pajula: Euriboril on tõusuruumi küll

Artikkel

- Börsiuudised
- Kaisa Gabral
- 4. oktoober 2010 kell 16:12
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hardo Pajula: Euriboril on tõusuruumi küll
Kuna rahaturu lühiajaline intress kõigub Euroopa Keskpanga sihtintressiks oleva 1% juures ja on üldjuhul sellest kõrgem, siis on Euriboril tõusuruumi.
Paljude Eestis välja antud laenude baasintressimääraks kujunenud kuue kuu Euribor tõusis eelmise nädala reedel viimase kahe ja poole aasta kiiremais tempos ehk 3,8 baaspunkti võrra (1,146 protsendilt 1,184 protsendini). Kolme kuu Euribor tegi veel võimsama hüppe ja lendas päevaga üles täpselt 5 baaspunkti võrra (0,892 protsendilt 0,942 protsendini. Kerge tõus täna jätkus ning 6 kuu Euribor fikseeriti 1,191 protsendil.
Kas Euroopa pankade likviidsusvaru on kiirelt kahanenud ja see kergitab ka järsult laenuintressi?
Minu arvates on iva pigem selles, et pangad jälle veidi julgemaks muutunud ja söandavad üksteisele uuesti laenu anda. Vahepealsed rekordmadalad intressid olid minu arusaamist mööda tingitud sellest, et finantsvahendajad läksid otse keskpanka, kes siis neile soovitud raha kohe peo peale ladus. Tundub nii, et nüüd on süsteemis nii palju likviidsust, et seda saab jälle ilma keskpanga abita ühest taskust teise liigutada.
Euroopa Keskpanga sihtintress on praegu teadupärast 1% juures, et rahaturu lühiajaline intress kõigub tavaliselt selle ümbruses ja on üldjuhul sihtintressist veidi kõrgem, siis on tõusuruumi veel küll.
Kas pankade likviidsusvaru taastumise korral kukub ka Euribor?
Ma ütleks pigem nii, et kui pankadevaheline usaldus taas nõrgenema peaks ja keskpank soovijatele kogu vajaliku raha jälle pihku surub, siis suundub Euribor tõenäoliselt jah allapoole.
Mida see meie kohalike Eesti pankade filiaalide ja laenajate jaoks tähendab?
Euribor on vaid üks osa sellest intressipüramiidist, mis määrab ära, kui kallis laenuvõtmine Eestis on. Nii et ma ei tähtsustaks nende päevaste kõikumiste mõju nüüd nii väga üle.
Laenud ja finantskulud lähevad ju kallimaks? Kui palju?
Et ujuv laenuintress on tavaliselt tõepoolest seotud Euriboriga, siis võiks arvata, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude kulukus on sellega üks-üheses seoses. Tegelikult on suhe minu arvates pigem samalaadne kui teravilja ja leiva hinna vahel. Lühiajalises plaanis ei pruugi vilja hinna kõikumine Selverist ostetava leivapätsi hinnale mingit mõju avaldada. Kui tegemist on aga teravilja hinna pikemaajalise püsiva tõusuga, siis pole ka leiva hinna kasvust pääsu. Praegu me räägime ikkagi veel Euribori lühiaajalistest võngetest.
Mida see ettevõtjatele pikas perspektiivis tähendab?
Sellele peab paraku iga ettevõtja ise vastama. Sellepärast nad ettevõtjad ongi.
Kuidas see majanduskasvule mõjuda võib?
Ma ei tähtsustaks paari viimase päeva intressivõbeluste mõju kuidagi üle. Elame-näeme.
Hetkel kuum