Jaemüügi langus pööras tõusule

Märkimisväärselt paranes tööstuskaupade jaemüük, mis kasvas 4%. Arvuti-, raamatu-, fotokaupade, sporditarvete ja mänguasjakauplustes hüppas jaemüük lausa 11%.

ASi Fotoluks juhataja Assar Jõepera sõnul on müük kasvanud alates maikuust. "Eriti suur vahe peaks ilmnema jõulukuu müügitulemustes," lisas ta. Seevastu septembri müük jäi võrreldes eelmise aastaga Fotoluksis samale tasemele.

"Proportsionaalselt on suurenenud teenuste osa, näiteks fotode print, stuudiopildistamised, ning pisut vähenenud kauba müük," lausus Jõepera. Üldise jaemüügi kasvu taga näeb ta elanikkonna positiivset meelestatust tuleviku suhtes, see mõjutab kindlasti ka aasta viimaseid kuid.

OnOffi audio- ja videotoodete projektijuhi Jakov Grelja sõnul vaatab nende ettevõte tulevikku optimistlikult. "Tänavu avati kaks uut kauplust ning ilmselt sellepärast me rohkem müümegi," kommenteeris ta.

"Meie kogemuste põhjal on oktoober ja november kõige vaiksemad kuud, kuid siiski on märgata kasvu kuskil 4-5 protsenti," lausus Grelja.

Grelja sõnul kulutavad inimesed kõige rohkem siis, kui hakkavad jõulusoodustused ja praegu hoitakse raha selle jaoks.

Uuskasutuskeskuse juhi Katriin Jüriska sõnul kasvab nende jaemüük eeldatavasti ka edaspidi. "Inimesed on stabiilsema elujärje saavutanud, meedias on ka masukära vaibunud ja inimesed teevad julgemalt oste kui aasta alguses," põhjendas ta. "Jaemüügi kasv jätkub, oktoobris tuleb isegi võrreldes septembriga suurem kasv," lisas Jüriska.

Jaemüük toidukaupade kauplustes jäi eelmise aasta septembriga võrreldes samale tasemele. Müügi kasvu pidurdas septembris kiirenenud toidukaupade hinnatõus, teatas statistikaamet.

Võrreldes augustiga vähenes jaemüük septembris püsivhindades 8 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 5,6 miljardit krooni. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 6%.

Jaemüüki võib Kristiine Keskuse juhatuse liikme Allan Remmelkoore sõnul mõjutada ka euro tulek.

"Maarajoonides võib rohkem nii olla, et inimesed on vähem reisinud ja neil on seetõttu raskem ette kujutada, mida see euro tähendab, mida need väiksemad numbrid tähendavad," põhjendas ta oma arvamust.

Mõnigi võib mõelda, et ehk tasuks uus külmkapp igaks juhuks enne aasta lõppu ära osta, lisas ta.

Jaanuaris ja veebruaris võib tarbimine olla mõnes valdkonnas väiksem, ent see on lühiajaline, lisas Remmelkoor - kes ostab aasta lõpus rohkem, see ostab uuel aastal vähem ja vastupidi, arvas ta.

Remmelkoore sõnul on majanduse paranemise märke üha rohkem näha ja seda peegeldab ka jaemüügi kasv. "Sellest hetkest, kui tarbija arvab, et homme enam halvemaks ei lähe, siis ta hakkab ka automaatselt ostma," kommenteeris ta.

Neid märke, et halvemaks ei lähe, tuleb ikka järjest juurde, lisas Remmelkoor. "Praegu on eksport näidanud kasvumärke ja sisetarbimine veel mitte, aga küllap see jõuab varsti koduturule ka," nentis ta.