Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jaak Aaviksoo: igasse kodusse asfalt
Kaitseminister Jaak Aaviksoo arutleb oma blogis, et kuidas saaks 20 aastaga kõik Eesti teed tolmuvabaks. Selleks tuleks suurte ja vast Eesti jaoks liigagi uhkete viaduktidega teede arvelt veidi kokku hoida, aga see ongi ju poliitilise valiku küsimus, pakub ta.
Aaviksoo kirjutas oma blogis, et kui ta sel sügisel Tallinnast ligi 300 kilomeetri kaugusel paiknevasse Saatsesse sõits, kattis kohale jõudes autot ratastest katuseni ulatuv porikiht. "See, et nn Saatse saapa juures tuli kohalejõudmiseks ka enam kui kilomeetri ulatuses Venemaale põigata, on seejuures pisiasi."
"Ei saanud muidu, kui uurisin koju jõudes, kas ka Saatse elanikud võiksid põhimõtteliselt koduväravani jõudvast asfalteest unistada," märkis ta.
Aaviksoo tõi välja, et Eestis on ligi 16500 kilomeetrit riigimaanteid ja neist 10200 on kattega teed. Eelseisvateks aastateks on riigimaanteede teehoiukava kohaselt kavandatud kruusateid katta umbes 75 kilomeetri ulatuses aastas.
"Nii läheks 80 aastat kuni kõik teed tolmuvabaks saaks, st enamik meist ei näeks seda päeva kunagi. Aga kas saaks ka 20 aastaga? Nii et kõik täna sündinud lapsed võiksid suureks kasvades tõdeda, et neil kodus on asfalttee sama loomulik kui linnas?" küsis minister.
"Tegelikult on võimalik. Kui katta igal aastal 300 kilomeetri jagu, siis oleks aastaks 2030 kõik seni tolmavad 6000 kilomeetrit asfaldi all. Kust raha võetakse? Sama kava kohaselt maksab 1 kilomeetri katmine umbes 1 miljon krooni. Seega on vaja 300 miljonit aastas. See on veidi alla 10% kogu riigimaanteede jaoks ette nähtud 3500 miljonist kroonist ja seda ei tohiks ülejõu käivalt palju olla," arutles ta.
"Tõsi, siis tuleks suurte ja vast Eesti jaoks liigagi uhkete viaduktidega teede arvelt veidi kokku hoida, aga see ongi ju poliitilise valiku küsimus. Kes kahtleb, võiks uurida kuidas see Lääne-Virumaal, kus tänaseks on vaid 1,6% teedest katteta, on juba õnnestunud. Ju on seal seda õiget arusaamist varemgi jagunud," märkis Aaviksoo.
Minister pakub, et alustama peaks selle tegevusega Valga-, Põlva- ja Võrumaalt, aga ka Viljandimaalt, kus enam kui pooled teed on katteta. "Saatsest võiks alustada esmajärjekorras – oleks naabritelegi eeskujuks. Muidugi, meil on ka tolmavaid vallateid ja linnatänavaidki, aga ka need ei saa igavesti tolmama jääda," märkis Aaviksoo.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.