Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mäng inimelude peale
Gruusia režissööri Géla Babluani filmi "13" aluseks on tema enda 2005. aastal Prantsusmaal vändatud põnevusfilm "13 Tzameti". Sisult on filmid väga sarnased.
Loo keskmes on noormees, elukogenud tööline, kes varastab surnud mehe identiteedi. Ta paneb pihta ümbriku, milles peituvad juhised salapäraseks, ent väga tulusaks tööotsaks. Peagi satub ta aga võimukate mängurite salaringkonda, kus panused on kõrged -mänguks Vene rulett ehk teiste saatustega mängimine.
Neid võimukaid mehi on suutnud Géla Babluani kutsuda mängima tõelise staarideparaadi: Mickey Rourke'i kehastada on Texase kauboi Jesse James Jefferson, kes on põgenenud Mehhiko vanglast; Ray Winstone mängib võistlejat, kes on seotud vaimuhaiglaga; Jason Statham kehastab jõukat Briti meest, kes veab võistlejate peale kihla; 50 Centi tegelaskuju ülesandeks aga on Jeffersoni saatmine. Ja see on kõigest üks osa põnevatest karakteritest, keda filmis näeb.
Küsimusele, millest selline loovalik (ja nüüd juba teist korda), vastas Géla Babluani, et tema olulisim eesmärk on olnud rääkida lugu inimsaatusest. "Teemaks on inimene, tema tugevused ja võimalused. Ma arvan, et me kõik teeme mingil hetkel olulisi valikuid, mis võivad ka valeks osutuda. Selles filmis tahtsin ma lükata seda otsustavat otsustamise momenti ekstreemsustesse," selgitas ta.
Ja ekstreemne see tõesti on, kui tuleb seista silmitsi püssikuulidega.
"Inimesi inspireerib ikka see, mida nad on läbi elanud. Enne 17aastasena Prantsusmaale tulemist elasin ma väga keerulisel perioodil Gruusias. Mulle ei tundunud väga hea väljavaatena veeta oma lapsepõlv riigis, mis kannatas sõdade alla ja mis oli äkitselt saanud vabaduse, mida keegi ei mõistnud," on režissöör loo tagamaid selgitanud.
Kõiki neid aspekte arvestades tekkiski Babluani silme ette lugu, mille taga on mängimine võimuga. "Fakt on see, et me harjume sellise maailma, tulistamise, igapäevase vägivalla ja surmaga. Me tajume, seedime ja väljendame seda igaüks omal moel," sõnas ta.