• Jaga lugu:

    Võtkem eeskuju, härrased!

    Tänane Äripäev kirjutab, et Eesti Raudtee kunagine suuromanik Edward Burkhardt on kätte võtnud ja ära tegemas asja, millega me riigivõim pole mitmekümne aastaga hakkama saanud - raudteeühendust Euroopaga.
    "Minu jaoks on üllatav, et 20 aastat pärast Balti rahvaste iseseisvumist ja majanduste integreerimist Euroopaga puudub neil siiani raudteeühendus Poola ja ülejäänud Euroopa riikidega," ütleb Burkhardt tänases Äripäevas ja tal on tuline õigus. Sest seni on vaid räägitud. Kes poleks kuulnud poliitikute jutte sellest, et Eestit ja Kesk-Euroopat võiks ühendada raudtee? Kes poleks kuulnud plaane, et varsti-varsti saab rongiga Euroopasse?
    Äripäev kiidab ettevõtlikku inimest, kes ei jäänud, käed rüpes, abstraktsele riigile või veelgi abstraktsemale Euroopa Liidule lootma, vaid võttis kätte ja tegi asja ise ära. Ehk et kiidame meest, kes nägi probleemi, asus seda omal jõul lahendama ning hakkab peatselt tulu lõikama. Võtkem eeskuju, härrased! Kus viga näed laita, seal mine ja aita, ütleb me vanasõna. Tänapäeval kõlaks see ehk: kus viga näed laita, sealt kasumit lõika.
    Kuid miks pole senini Eestis raudteele erilist tähelepanu pööratud? Ometi kõnelevad kogu maailma logistikud, et kaubaveod tuleks autodelt-lennukitelt rongidele suunata, see annab kaubakäitlejaile otsest rahalist säästu ja säästab ühtlasi ka keskkonda. Euroopa piires asendaks rongid lennukeid üsna edukalt ka reisijateveol - meenutagem või hiljutist Islandi vulkaanipurset, mis õhuliikluse nädalateks sulges.
    Miks pole siis tegudele asutud? Raha justkui oleks - Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles alles sel suvel, et Rail Baltica projekt pole seiskunud, ning et raha taha asi ei jää. Mille taga asi siis seisab? Kallase sõnul rööpmelaiuse (Lääne-Euroopas 1435mm, Baltimaades 1520mm) probleemi taga ning otsustamine, kuidas erinevate rööpmelaiuste probleemi lahendada, on lükatud "kaugesse tulevikku". Olukorda ilmestab kenasti tõik, et Eestiski pole poliitikud rööpmelaiuse kohalt ühel meelel - näiteks kunagine majandusminister Edgar Savisaar ütles veebruaris Tallinnas toimunud Eesti-Vene raudtee teemalisel ärifoorumil, et läänelik rööpmelaius poleks Eestile kasulik.
    Rööpad rööbasteks. Ja tegelikult on rööpad Tallinnast Varssavini, ja isegi kaugemale, kenasti maas olemas. Tõsi, rööpad on vanad, need ei võimalda rongidel suuri kiiruseid arendada ja mingis punktis tuleb kaup ja inimesed teistsuguse rööpmelaiusega rongi ümber tõsta. Inimeste veoks säärane aeglane ja tülikas transpordiviis väga ei sobi, kuid kaupadele küll. Sellele Burkhardt mängibki. Sest seni on kõik pimesi uskunud väidet, et raudteeühendust Euroopaga meil praktiliselt pole. Või siis on end lihtsalt lastud pimestada unelmaist, et kohe-kohe tuleb õnn ise õuele, tuleb uhiuus raudtee, mis lahendab kõik probleemid.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Koroonaviiruse Delta tüvi saadab vaktsineerituid haiglasse
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.