Eesti vastu Poola soovile lõdvendada eelarvereegleid

Uus süsteem peaks tulevikus välistama erapensionifondide varade taasriigistamise, nagu seda plaanib teha oma eelarveaukude täitmiseks Ungari. Lisaks Poolale ja Ungarile võitlesid leppe eest ka Leedu, Läti, Rootsi, Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria.

Eesti on plaanile vastu, sest nagu ütles rahandusminister Jürgen Ligi, ei kergenda pensionireform riigi maksevõimet. Riigid, kelle eelarve puudujääk on viis, seitse ja rohkem protsenti SKPst, tahaksid veel suuremasse miinusesse minna, sellega Euroopa Komisjon kindlasti ei nõustu, märkis ta.

Ligi sõnul tuleks pigem vaadata riigi võlakoormust ja võtta arvesse faktilist olukorda. "Ei ole nii, et osa teeb oma reformid ära võimaluste piires ja teised teevad võlgu. Peame üle elama ikkagi järgmised kaks ja ka 20 aastat," ütles ta.

Eesti rahandusministri sõnul seisis Poola idee eest ainukesena lõpuni, samal ajal kui teised toetajad lihtsalt pöialt hoidsid. Ligi usub, et "kui korralikumad riigid", sealhulgas Eesti, ikka kõvasti sõna võtavad, siis leppest ikkagi asja ei saa.

"Meie positsioon on igal juhul see, et reformide tegemisega ei saa minna suuremasse miinusesse," kinnitas ta. "Selle idee vastu sõditakse ja meie oleme kindlasti nende sõdijate poolel," märkis Eesti rahandusminister.

Lepe on praegu eriti aktuaalne Poolale, kus eelarve puudujääk on sel aastal 7,9 protsenti SKPst ja riigivõlg ulatub 55 protsendini SKPst (Euroopa Liidu piirid on 3% puudujääki ja 60% võlga).

See on suur saavutus, kommenteeris Poola aserahandusminister Ludwik Kotecki kokkuleppele jõudmist Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga.

Poola puhul lisab praegune süsteem riigi eelarvepuudujäägile 2,5 protsenti ning riigivõlale 2 protsenti. "Euroopa Komisjoni nõusolek võtta arvesse erapensionide kulusid eelarve defitsiidi ja riigivõla hindamisel välistab ohu, et Poola võlg ületab seadusliku 55 protsendi piiri SKPst," kinnitas Poola peaministri majandusnõunik Jan Krzysztof Bielecki.

Tema hinnangul on Euroopa Komisjoni otsusel ilmne ja otsene mõju Poola võlakoormale ning ühtlasi kaob oht, et rakenduvad Euroopa Liidu sanktsioonid, kui 55protsendine võlapiir on ületatud.

Bielecki hoiatas siiski, et lahendus ei vähenda riigi laenuvajadust ning et tegelikke pensionikulusid tuleb siiski kärpida.

"See annab valitsusele võimaluse defineerida ümber riigivõlg, ilma et turud muutuksid närviliseks," ütles Bloombergile Citigroupi peaökonomist Varssavis Piotr Kalisz. "Madalamad pensionikulud teevad ühtlasi lihtsamaks ülemineku eurole, isegi kui Poola selle peale praegu ei mõtle," lisas ta.

Kas liikmesriigid Poola igatsetud plaani heaks kiidavad või tagasi lükkavad, selgub järgmisel Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite kohtumisel Ecofin, mis toimub kõige varem järgmise aasta algul.

Erinevalt mitmetest teistest võlakoorma all ägavatest Euroopa riikidest otsustas Ungari valitsus vähendada eelarve puudujääki mitte väljaminekute kärpimise, vaid sissetulekute suurendamise teel.

Muu hulgas otsustas Ungari - neil on Poolaga sarnane pensionisüsteem - kanda eelarve defitsiidi lappimiseks ja võlakoorma vähendamiseks rohkem kui 10 miljardit eurot erapensionide süsteemist tagasi riiklikku süsteemi. Selle sammuta laiutanuks pensionisüsteemis 3,2 miljardi euro suurune auk.

Valitsus on seadnud maksumaksjale riiklikku süsteemi tagasikolimise tähtajaks jaanuari lõpu. Erapensionisse investeerinud nimetasid valitsuse käitumist väljapressimiseks ja avalikuks riigistamiseks.

Ka valitsuse lubadus tõsta riiklikku pensioni 4,4% ei näi erainvestorist maksumaksjat lohutavat - erapensionifondid on lubanud kaevata valitsuse otsuse edasi Euroopa Liidu kohtutesse.

Osa erapensionifondide varadest on lubanud riiklikku pensionisüsteemi üle kanda ka Bulgaaria.

"Ungari otsus oli tõsine hoiatus," ütles Bank Pekao vanemökonomist Varssavis Marcin Mrowiec Bloombergile. "Komisjon sai tõenäoliselt aru, et praegused reeglid on olnud riikidele, kes reformisid oma pensionisüsteemid, vägagi heidutavad, ja veelgi heidutavamad neile, kes ei ole seda veel proovinud," lisas ta.

Kui Ungari valitsus ähvardab erapensionifondide varade riigistamisega, siis rahandusminister Jürgen Ligi sõnul Eesti pensionireformi revideerima ei hakka ja riigi sissemaksed teise sambasse jätkuvad planeeritult.

IRLi juht Mart Laar märkis eelmisel nädalal, et Eesti pääses Ungari valusatest lahendustest tänu kiiretele kärbetele.

Euroopa Komisjon on soovitanud liikmesriikidel investeerida osa pensionimaksetest erafondidesse, kuna pensionäride hulk üha suureneb ja töötajate hulk väheneb. Seetõttu pole vana tüüpi pensionisüsteem, kus pensioni maksab vahetult kinni töötav elanikkond, enam jätkusuutlik.

Autor: Katri Soe-Surén