Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kunsti radikaalne uuendaja - CoBrA
Näitus "CoBrA & Co" on väljapanek samanimelise rühmituse loomingust ja selle loomingu mõjust järgmistele põlvedele. Väljapaneku on kokku pannud professor Denis Laoureux ja Harry Liivrand.
Rahvusvaheline kunstnikerühmitus CoBrA tegutses aastatel 1948-1951 ja koondas kolme riigi, kolme linna kunstnikke, millest ka rühmituse nimi: Copenhagen, Brüssel ja Amsterdam. Copenhagen oli kobra pea, Brüssel keha ja Amsterdam saba.
CoBrA hakkas tegutsema ajal, kui Jackson Pollock teiselpool Atlandi ookeani oma legendaarse action-painting'uga juba tuntust oli jõudnud koguda. Aastakümneid või isegi -sadu kunstimekana valitsenud Pariis oli sõjajärgses Euroopas oma staatuse minetanud ning uueks kunstikeskuseks oli saanud New York, kuhu paljud loomeinimesed sõja eest pakku olid pugenud.
Seda on oluline silmas pidada, sest nüüd, kus kõige uuemad tuuled puhusid New Yorgist, oli vana Euroopa äkitsi esimest korda paar sammu kogu melust maas. Need sammud tegi aga kiiresti järele CoBrA, kes hakkas Ameerikas valitsenud abstraktse ekspressionismiga jõudsalt sammu pidama.
CoBrA asutajaliikmeteks oli kuus kunstnikku, kes vandusid truudust täielikule värvi- ja vormivabadusele, impulsiivsusele ja kirele. Nende loomingut iseloomustab äärmiselt jõuline, äkiline ja spontaanne pintslitöö ning ekspressiivsed värvid.
Nad leidsid inspiratsiooni lastejoonistustest ja vaimuhaigete loomingust, rahvakunstist ja Põhjamaade mütoloogiast. Täielik loominguline vabadus ja kunstniku piiramatu fantaasia olid nende töömeetodi alustaladeks.
CoBrA oli omal ajal vaieldamatult radikaalne ja võitles akadeemilise kunstihariduse vastu, osalemata ühelgi ametlikul näitusel, ent praeguseks on nad muutunud traditsioonilise kunstiajaloo lahutamatuks osaks.
Mässajad on taltsutatud ja tänapäeva vaatajal on ehk keerulist taustsüsteemi tundmata raske hoomata CoBrA uuenduslikkust omal ajal. Emotsioon ja kirg jääb aga endiselt kõnetama.
Rühmituse mõjukuse rõhutamiseks on näitust ühest küljest laiendatud ajalises skaalas kuni 1990ndateni, heites muu hulgas pilgu CoBrA traditsiooni edasikandjate loomingule.
CoBrA ja teised sellega seotud kunstnikud valdasid peale värvi ja vormi ka sõnakunsti. Nii mõnedki neist on kirjutanud teoreetilisi traktaate oma nägemusest kunstist. Tabavamad read rikastavad ka Tallinna kunstihoone näitust.
Abstraktsionismi igavesele probleemile viidates on Raoul Ubac kirjutanud: "Jääb üle teada saada, kas maalimine võib lähtuda iseendast, kaotamata sealjuures pika aja jooksul oma sisu."
Autor: Ragne Nukk