Salapärane aardekütt saab leiutasuks ligi 100 000 eurot

Raasiku vallas Linnukse küla endisel kolhoosipõllul mullu augustis välja kaevatud 11. sajandist pärit „Raasiku aardes“ oli kokku 1244 münti, 43 mündifragmenti, 6 helmest, üks hõbeeseme katke ning 23 savinõukildu hõbedat mahutanud anumast. 

Numismaatikud ja eksperdid hindasid aarde müntide väärtuseks  3 081 172 krooni, hõbeesemete väärtuseks aga 20 000 krooni. Seaduse järgi kuulub pool aarde väärtusest ehk 99 063 eurot selle leidjale, mistõttu kultuuriminister on esitanud avalduse ja vabariigi valitsuse korralduse eelnõu rahandusministeeriumile, et summa leidjale välja maksta.

Tegemist on Eesti taasiseseisvumisajal kõige suurema leiutasuga. Eelmine nii suuremahuline aare leiti 2007. aastal Saaremaal Kaarma vallas ehitustööde käigus. Muinsuskaitseamet arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu hindas selle väärtuse toona 1 021 979 kroonile. Aarde leidjale maksti valitsuse reservist 510 989 krooni.

Ekspertkomisjon tõstis esile ka Raasiku aarde avastaja seaduskuulekat käitumist. Aardeleidja ise on soovinud jäänud anonüümseks. Teada on vaid, et selle avastas mees, kes kuulub Eesti Detektoristide Foorumisse ning leidis aarde metalliotsijaga.

Aarde avastaja teavitas koheselt oma leiust TLÜ Ajaloo Instituuti ja muinsuskaitseametit. 17.augustil kaevati leid arheoloogiliselt välja muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Gurly Vedru ja TLÜ Ajaloo Instituudi konservaator Aive Viljuse poolt leidja ja maaomaniku juuresolekul. Sama päeva õhtul anti TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonnale konserveerimiseks ja ekspertiisiks.