Kas järgmine valitsus toetab tööandjaid haiguste ennetusel?

Sõltumata ilmavaatest ei saa üle ega ümber faktist, et Eesti on väga väike riik. Edukate sotsiaalpoliitikate kopeerimine heaoluriikidelt ei tule meil vähese jõukuse ja väikese elanikkonna tõttu lihtsalt kõne alla. Seetõttu peame pakkuma töötajatele ja tööandjaile õigeid ajendeid, et nemad teeksid terviseennetuse vallas ära selle, mida riik ümberjagamise kaudu ei suuda. Töötervishoid on suurim süstemaatiliselt ennetavate tervisekontrollidega tegelev nähtus tervishoius, mis vajaks ühiskonnale suurema lisaväärtuse andmiseks veidi regulatiivset, kuid ka suhtumislikku toetust.

Ettevõtete motivatsioon investeerida tervisesse on kesine. Haigekassa kaudu liigub ravikindlushüvitisteks raha, mis on kululiigina pensionite kõrval riigieelarves suurim omalaadne. Kuigi teoreetiliselt makstakse kindlustushüvitistena välja ka raha, mis on kulunud terviseennetuseks, moodustab see siiski marginaalse osa kõikidest väljamaksetest. Maksumaksja rahaga sekkub riik alles siis, kui inimene on haigestunud ja tuleb teda ravida. Terviseennetus lasub moraalse kohustusena eraisikutel endil ja osaliselt seadustatud kohustusena (kohustuslikud töötervishoiukontrollid) ka tööandjatel. Paraku ei eksisteeri praegu parima võimaliku ettevõtete ja üksikisikute käitumise soodustamiseks õiget ajendite struktuuri - kui majandusteooria keeles väljenduda.

Eesti ettevõtete ning asutuste kulutused töötervishoiule olid 2008. aastal 6,5 miljonit eurot. Ettevõtete müügitulu samal aastal oli 41 miljardit eurot, seega moodustasid kulutused töötervishoiule müügitulust toona 0,015%, ehk 0,1 senti iga teenitud 6 euro kohta. Keskmine Eesti ettevõtja kulutas terviseennetusele 10 eurot töötaja kohta aastas. Rootsi ettevõtted kulutavad oma töötajate tervena hoidmisele 192 eurot aastas. Kas Rootsi ollakse meist 19 korda rikkamad või kujundavad käitumist ka teistsugused regulatiivsed ajendid ja arusaamad?

Kvaliteetne töötervishoid on kasulik kõigile. Töökeskkond, kus töötaja ei väsi ja püsib tervena, kasvatab ettevõtte kasumit. Töötingimuste paranedes muutub põhitegevus efektiivsemaks. Iga töötervishoiu kaudu ennetusele kulutatud lisaeuro hoiab kokku olulisemalt kallimat raviraha.

Ettevõtja jaoks on töötervishoid ka osa riskide maandamisest. Kui ettevõtja on motiveeritud tegelema töötervishoiuga ja täidab sisuliselt töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava, väheneb ta töötaja tervisega seotud materiaalne vastutus. Tasub hoolida, ütleks pragmaatiline inimene.

Muidugi on hea töötervishoid ja korralik töökeskkond kasulik igaühele meist töötajatena. Tööea pikenemine, meie suutlikkus teha tööd paremate tulemuste ja tujuga, elukvaliteedi ja eluga rahulolu kasvamine on kõik positiivsed tegurid, mis ühtekokku annavad meile õnnelikuma elu. Meenutame, et veedame suurema osa oma täiskasvanueast töökeskkonnas.

Eelnevast tulenevalt saab kvaliteetsest töötervishoiust tulu ka ühiskond. Ühiskonna kasu seisneb mõtestatumas rahalise ressursi kasutamises. Samuti on töötervishoiu kaudu võimalik terviseprobleeme piisavalt vara avastada ja (kutse)haigusi ära hoida. Samuti aitab täpne ja õigeaegne diagnoos haigekassal kasutada meie maksuraha otstarbekamalt.

Kuidas pakkuda tööandjatele kõige efektiivsemaid ajendeid ühiskondlikult maksimaalse hüve saamiseks? Eratervishoiuettevõtjana tuleb möönda, et teenuseosutajate kvaliteet on Eestis ebaühtlane - kuna riigil teenuse eest raha eraldamise kohustust ei ole, siis on ka järelevalve praktiliselt olematu. Selles osas vaatan kindlasti riigi poole, kes peaks suuremat nõudlikkust üles näitama. Ebakvaliteetse teenuse tõttu vahetavad tööandjad tihti koostööpartnerit, aga see vähendab oluliselt teenuse kasutegurit. Kutsehaigused ja ettevõtte bilanssi mõjutavad tegurid arenevad tihtipeale välja pikaajaliselt ja nende märkamine vajab pidevat nõustamissuhet.

Lõpetuseks - erakondade valimisprogramme vaadates sureb lootus viimasena. Pea kõik erakonnad lubavad käivitada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ja mõni lubab ka motiveerida ettevõtjaid investeerima töötajate tervisesse - kui tahame säästlikku riiki, siis tuleks vabastada terviseinvesteeringute erisoodustusmaksust. Kindlasti ei kujune see rikaste eralõbuks, nagu on kahtlustatud - edukamates heaoluriikides on raha paigutamine töötaja tervisesse ökonoomsustehe, mis lõpuks peegeldub kasumiaruandes omanikele parema majandustulemusena.

Autor: Tõnu Velt