Lang: identiteedivargused üha suurem probleem

Lang tõdes, et kui kuigi registreeritud kuritegude arv püsis eelmisel aastal 2009. aasta tasemel, siis tõusid esile siiski mõned uued kuriteoliigid, mis alles hiljuti karistusseadustikku lisandusid. Ülevaate kohaselt oli politseile uutest kuritegudest laekunud kõige enam teateid identiteedivarguste kohta.

"Eelmisel aastal registreeriti 55 juhtumit, kus oli ebaseaduslikult kasutatud teise isiku identiteeti, kuid ilmselt annavad probleemi tõsidusest aimu alles lähiaastad," ütles Lang.

Ministri sõnul võib mulluste andmete põhjal öelda, et kõige levinum viis teise inimese privaatsust rikkuda on valekonto loomine suhtlemisportaalis. "Aga samuti oli juhtumeid, kus teise inimese nimel avaldati intiimteenuse pakkumise kuulutus või püüti pääseda võõra nime all esinedes süüteovastutusest või täitemenetluse kohustuse täitmisest."

Menetlustulemustest rääkides märkis Lang, et mullu oli alaealiste kriminaalasjade kohtueelne menetlus üle kahe korra lühem kui veel 2008. aastal, olles langenud 172 päevalt 81 päevani.

Suurematest tegematajätmistest tõi minister välja endiselt vastuvõtmata korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis on juba poolteist aastat riigikogu menetluses olnud. "Korralik korruptsioonivastane seadus aitaks huvide konflikti vältimise reeglite ja majanduslike huvide deklareerimise süsteemi kaudu muuta meie avalikku sektorit läbipaistvamaks," sõnas ta.

Aruandes käsitleti ka 2010. aasta ohvriuuringu tulemusi, mis peegeldavad hästi kriminaalpoliitika tulemuslikkust.  Kui 1993. aastal tundis end Eestis ebaturvaliselt iga teine inimene, siis viimase uuringu järgi oli selliseid elanikke 28 protsenti, mis on üsna samasugune näitaja kui Saksamaal ja Austraalias.

Teine ilmekas tahk ohvriuuringus on inimeste suhtumine karistustesse. Uuringu tulemustest nähtub näiteks, et 57 protsenti Eesti elanikest määraks noormehe, kes on teist korda murdvarguses süüdi tunnistatud, üldkasulikule tööle.  

"Nii et kuigi avalikkuses üritatakse puhuti luua muljet, nagu eelistaksid meie inimesed karme karistusi, siis uuringutulemused näitavad, et Eesti rahvas on ratsionaalne ja väärib ka ratsionaalselt kriminaalpoliitikat, mis väldib ülekriminaliseerimist," ütles Lang.