Kes keda - kaval mäng

Firmajuhid või muidu mõjuvõimsad inimesed saab jagada kaheks, kirjutab Saoud Al Mualla raamatus "Vastuhakk manipuleerimisele". Esimese rühma moodustavad ausad, head, otsekohesed ja õiglased inimesed. Hulga levinum on teine rühm, millesse kuulub suurem osa kõikide elualade juhtival kohal töötavaid inimesi, kes kõrgele ametikohale jõudmiseks on valmis petma, teistele nuga selga lööma ja võimu kuritarvitama, seda harva kahetsedes. Neil peavad olema ebameeldivad loomuomadused, mis lasevad neil iga hinna eest eesmärgini jõudmiseks vastaseid maha suruda ja manipuleerida. Kuidas selliste inimestega hakkama saada?

Maag Lihatööstuse juht Olle Horm ütleb, et ta on nooremana töötanud riigiasutuses tüüpilise manipulaatorist juhi alluvuses. "Tõsi küll, ma ei töötanud siis juhi kohal," lisab ta. Ettevõttes kujunes Hormi sõnul välja olukord, kus ei hinnatud mitte inimese võimekust töötajana ja panust tööprotsessi, vaid seda, kui palju infot keegi juhile tõi. "Nii muutus tööpanusest olulisemaks panus juhi isiklikku heaolusse. Aga manipulaatorit tema oma mängus võita pole võimalik, juht mängib oma mängu niikuinii paremini," usub Horm.

Lahenduseks töökohavahetus. "Kui eesmärgiks on ainult tööga leib lauala teenida, siis tasub mänguga kaasa minna, mitte muidugi püüdes juhti üle mängida. Kui aga tahetakse midagi ära teha ja kuhugi areneda, siis soovitan tõsiselt kaaluda lahkumist, sest sellises keskkonnas on raske midagi saavutada, liiga palju võhma kulub töövälistele probleemidele."

Hormi hinnangul iseloomustab paljusid juhte edevus, millest on ainult üks samm kahtlustamise ning teisitimõtlejate mitteaktsepteerimiseni. "See on meheliku edevuse süü," leiab Horm. "Manipulaatorite hulgas on ka palju neid, kes töötavad üheskoos sugulastega. Sel juhul tahetakse teada, mida keegi arvab ning kardetakse oma positsiooni pärast. Manipulatsioon näitab soovi omada kontrolli info liikumise ja valitsevate arvamuste kohta," usub Horm, kes soovitab vältida väga egotsentrilisi ja vaid iseendale keskendunud juhte, kes kergemini manipulatsiooni teed võivad minna. Samas ei tähenda edevus alati manipulatsiooniohtu, olemas on ka selliseid nartsissistlikke eneseimetlejaid, keda tegelikult ei huvitagi, mida teised temast mõtlevad.

Poliitiline demagoogia kandub igapäevaellu. ASi Estravel personali- ja kvaliteedidirektor Katrin Alujev usub, et on inimesi, kes teadlikult saavutavad eesmärke manipuleerimise teel. "Juhtide hulgas on selliseid näiteid vähem, aga turundus on näiteks valdkond, kus manipuleerimisega selgemalt tegeletakse. Ja muidugi on poliitika kõige ilmekam eduka manipulatsiooni näide."

Alujevi sõnul kandub poliitikast ja turundusest manipulatsioon üle ka ärisse ning igapäevaellu nii tööl kui ka kodus. "Aga tahaks uskuda, et juhtimises on järjest rohkem n-ö positiivset manipulatsiooni ehk siirast eestvedamist."

Alujev ütleb, et kui temaga manipuleeritakse, püüab ta jääda neutraalseks. "Kui ma saan manipulatsioonist aru, püüan seda eirata. Olla manipuleerija suhtes neutraalne," lausub Alujev.

Inimsuhetega kaasnevad alati probleemid. Personalijuhi töös on Alujev kokku puutunud väiksemat sorti manipuleerimisega, nagu näiteks juhtumid, kus keegi klatšib kedagi taga. "Kus on suhteid, seal on ka muresid," usub Alujev. Aga ühtegi nii suurt tagakiusamist, mille tagajärjel töötaja oleks sunnitud lahkuma, talle ei meenu.

Ettevõtja Urmas Kõivu sõnul ei tasuks manipuleeritav muutuda ise samasuguseks nagu teda mõjutada püüdev inimene. "Kui tunned, et sinuga manipuleeritakse, siis kindlasti ei tasu samasuguseid võtteid tagasitegemiseks kasutada. Sellega ei saa võidelda. Kes manipuleerib, sellel on see iseloomus kinni." Kõiv ei ole enda sõnul manipuleerimisega palju kokku puutunud. "Aga enne kui kellegi ütlemise peale midagi tegema torman, ma ka muidugi ikka mõtlen, kas seda tasub teha," lisas ta.

Kõivu hinnangul on eriti jõhker teadlik manipulatsioon, mil mõeldakse sellele, mis on teise nõrgad omadused ja kuidas sellega manipuleerida. Tavaliselt aga manipuleerivad inimesed tegevust ise teadvustamata. Näiteks üritades saavutada erinevate võtetega endale sobilikku tulemust.

Töötaja manipuleerib, kui ta ei taha ülesandega tegeleda. Kõivu sõnul võib juht arvata, et on tugevam pool, kes inimestega manipuleerib, aga tugevate spetsialistide puhul ei pruugi see nii olla. Viimased võivad üritada oma teadmistega juhti manipuleerida, öeldes keerukate ülesannete peale, et see või teine asi pole mõistlik, kuna probleemiga ei taheta tegeleda. Kui juht on teemadega rohkem kursis, näeb ta selle läbi. "Kuna ma pole väga suuri organisatsioone juhtinud, olles valdkonnaga üsna hästi kursis, on selliseid olukordi tekkinud valdavalt tegevuse alustamise protsessis," rääkis Kõiv.

"Eks selline asi õnnestub üks kord, usaldus on kerge kaduma," lisas ta. Kõivu sõnul ei pruugi taoline käitumine olla alati pahatahtlik. "See võib olla lihtsalt töötaja mugavus. Kui inimene pole eriti kergelt alluv, siis taoline manipulatsioon võib olla kaitsereaktsioon. Lahti ma kedagi selle pärast ei lase, aga eks see teeb inimese suhtes ettevaatlikuks."

Kui me ütleme kellelegi, et sa teed seda asja väga hästi ja palume tal see ära teha, siis kas me motiveerime või manipuleerime? Vastus sellele võiks peituda mõjutatava inimese enesetundes. Kui ta tunneb ennast seejuures ebamugavalt, on pigem tegu manipulatsiooniga, muidu mitte. Kui poliitikas saab manipulatsiooni ja demagoogia vastu astuda ainult demagoogiaga, siis tööl ma ei soovita selliseid mänge mängida. Lihtsam on elada, kui öelda see, mis sind teise tegevuse juures häirib, otse välja.