Kreekal on raske turge veenda

Hoogu sellistele spekulatsioonidele andsid Saksa valitsuse liikmed. Reedel ütles asevälisminister Werner Hoyer, et Kreeka võlgade restruktureerimine ei oleks katastroof, kui võlausaldajad oleksid valmis seda kaaluma. Päev enne nentis rahandusminister Wolfgang Schäuble, et kui Kreeka finantsolukorra audit juunis näitab, et võlgu ei saada kontrolli alla, tuleb kaaluda muid meetmeid.

Hoyer on ELi tippametnikest kõige otsesemalt tunnistanud, et Kreekale antud 110 miljardi euro suurusest abilaenust ei pruugi riigi jaluleaitamiseks piisata. Võlg ületab tänavu 150% SKPst.

IMF soovitab kaaluda pikemat maksetähtaega. Ka IMF peab Kreeka võlakoormat liiga suureks ja soovitab mõelda restruktureerimisele, kirjutas nädalavahetusel agentuur Dow Jones

IMFi allikatele viidates. Esmalt tuleks kaaluda võlakirjade maksetähtaegade olulist pikendamist ja kui sellest ei piisa, siis ka põhisumma vähendamist, ütles üks ametnik.

"Praeguse seisuga jätkame programmiga nii, nagu see paika sai," ütles IMFi juht Dominique Strauss-Kahn IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekul. Varem on fond mõista andnud, et on valmis Kreekale tagasimakse tähtaega pikendama, nagu tehti omal ajal Argentinaga.

Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni sõnul ei aitaks võlgade restruktureerimine Kreekat ja ohustaks euroala. "Ei tohi alahinnata riski, mida see võiks tähendada teiste euroala riikide jaoks," ütles ta.

Rehni sõnul analüüsivad IMF ja EL Kreeka võlataset, kas see on jätkusuutlik ning mida teha, et see jätkusuutlikuks muuta. Näiteks tuleb kiiresti käivitada erastamiskava, mille Kreeka valitsus reedel lauale pani.

"Võtame kreeklasi sõnast, et nad müüvad järgmisel kahel aastal riigi vara 15 miljardi euro väärtuses ja aastaks 2015 kokku 50 miljardi euro väärtuses. See vastab 22%-le SKPst ja on 1/6 võlakoormast," ütles Rehn. "See üksi Kreeka probleemi ei lahenda, kuid on oluline osa lahendusest," vahendas agentuur Reuters.

Keskpank pelgab uut šokki. Vastu on võla restruktureerimisele ka Euroopa Keskpank, kartes uut finantskriisi ajal, mil pangad pole eelmisest veel toibunud.

"Meie analüüsi järgi kummutaks võlgade restruktureerimine suure osa Kreeka pangandusest," ütles Euroopa Keskpanga nõukogu liige Lorenzo Bini Smaghi. Tõsine löök oleks see ka Saksa ja Prantsusmaa pankadele.

Reedel avalikustas Kreeka valitsus uued kokkuhoiumeetmed 26 miljardi euro väärtuses. Ent turgude usku kriisikavasse õõnestab maksude suur alalaekumine ja kärbetest süvenev majanduslangus, mis raskendab valitsusel võlgade teenindamist.

Kümneaastase tähtajaga Kreeka ja Saksa võlakirjaintresside vahe kärises reedel enam kui 1000 baaspunktile. Tõusid ka euroala teiste nõrgemate riikide intressimäärad.