OECD hoiatab kõrge tööpuuduse juurdumise eest

See on teine kord, kui OECD analüüsib Eesti majandust. Kuidas Eestis soovitusi kuulda võetakse? Eesti poliitikamaastik on OECD standardite järgi päris hea. Kui aga nii otse küsida, siis soovitasime viimati näiteks lõpetada kodulaenuintresside tulumaksuvabastuse. See on koht, kus Eesti valitsus saaks hea seista, et kinnisvaraturul uuesti mullistusi ei tekiks. Siin pole edenemist olnud.

OECD soovitas Eestil ümber vaadata ka reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse. Kas soovitus on jõus? Värskes raportis pole see teema enam nii esil. Selle süsteemi pluss on lihtsus ja automaatselt lahendatud dividendide topeltmaksustamise küsimus. Miinuseks võimalikud kuritarvitused ja tendents soosida pikaajalisi investeeringuid näiteks kinnisvarasse.

Mulle isiklikult see süsteem meeldib - tihti alahinnatakse maksu haldamise lihtsust. Ideaalset süsteemi pole olemas.

Mis on Eesti majanduse jaoks praegu suurimad probleemid? Kriis Eestis oli OECD riikide seas rängim, kuid majandus juba toibub. Suureks probleemiks jääb aga tööturg - kriisiga kadunud 100 000 töökohast oli enamik ehituses ja need ei taastu. Oluline on panustada koolitusele ja ümberõppele, et inimesed uuesti tööturule tuua, et kõrge tööpuudus ei juurduks. Eesti on kulutusi aktiivsetele tööturu meetmetele järsult suurendanud, kuid OECD standardi järgi on need alles madalad.

Kuidas on Eestis vastu võetud OECD soovitus eelarvekuludele lagi kehtestada, et vältida kiusatust ajutiselt kasvanud tulude arvel püsivaid kohustusi võtta? Skeptiliselt. Kuni võimul on praegune rahandusminister, ma ei muretse, kuid on parem, kui on süsteem, mis muudab poliitilise libastumise raskemaks. Tagasivaates ei olnud Eesti eelarvepoliitika piisavalt konservatiivne. Ülejäägis eelarvega ei järginud Eesti täht-tähelt tasakaalus eelarve nõuet, kuid hälbida tulnuks veelgi rohkem. Ilmselt polnud see poliitiliselt võimalik.

Lisaks soovitame enam debatti majanduse tsüklilisuse üle ning sõltumatu instantsi loomist, mis eelarvepoliitikat analüüsida aitaks.

Kas näete Eestis arenguid, mida OECD pigem ei soovitaks? Tööjõud on Eestis liiga kõrgelt maksustatud. Eelkõige soovitame alandada makse madalama sissetulekuga sihtgruppidel. Selle saab korvata näiteks käibemaksu baasi laiendamisega - erandid võiks kõik kaotada. Skandinaaviaga võrreldes on ruumi ka maksumäära tõstmiseks.

Eesti kasutas euro saamiseks ka ühekordseid abinõusid - kui palju on selles valguses ruumi uuteks maksukärbeteks? Vähe. Kui ühekordsed meetmed ära jätta, on strukturaalne ülejääk väike või on isegi pisike miinus. Kõik maksukärped tuleb kompenseerida muude maksude tõstmise või kulude kärpimisega.

Eriti ohtlik oli maksete peatamine teise pensionisambasse, mis riskib õõnestada usaldust noore süsteemi vastu. Pensionide kohta toome raportis veel välja, et süsteemi prognoositavad kulud ei pruugi olla realistlikud. Pensionid ähvardavad tulevikus olla nii väikesed, et see pole poliitiliselt võimalik. Nii võivad süsteemi tegelikud kulud kujuneda palju suuremaks.

Raport käsitles ka omavalitsuste ja tervishoiusüsteemi efektiivsust. Tervishoiusüsteemist tõstaks esile, et suure osa kuludest peavad inimesed ise maksma - see võib näiteks pensionäridele üle jõu käia. Samuti kasutatakse vähe odavaid ravimeid - arstid peavad retsepti küll kirjutama toimeaine põhjal, kuid odavat ravimit pole apteegis saada. Apteegid kuuluvad ravimite hulgimüüjatele - siin võiks seda olukorda monitoorida.

Ja omavalitsusi on Eestis liiga palju - kui ei ole võimalik arvu vähendada, võiks mõelda enam koostööle avalike teenuste pakkumisel. Efektiivsus on see hõbekuul, mis võimaldab hoida maksud madalal ja tagada vajalikud teenused.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile OECD analüüsi kommenteerides, et mingit sensatsiooni sealt otsida ei maksa - paljud ettepanekud haakuvad Eesti enda seisukohtade ja juba olemasoleva poliitikaga.

"See ei ole mingi pealinna ja provintsi vahekord," ütles Ligi, pigem mõttekaaslaste dialoog.

"OECD soovitab sellist maksusüsteemi, nagu me ka ise oleme õigeks pidanud - tööjõumaksude vähendamine ja kaudsete maksude tõstmine," tõi Ligi näite. Samas ei kavatse Eesti järgida soovitust tõsta käibemaksu määr Rootsi 25% tasemele. "Me peame seda natuke valusaks ega kaalu seda," ütles Ligi.

Poliitilistel põhjustel pole Eestis võimalik järgida ka soovitust kaotada järele jäänud käibemaksuerisused ning suurendada maamaksu osa valitsuse maksutuludes. "Teate ise, mis olid valimiste tulemused," ütles Ligi.

Ka mootorsõiduki maksu kehtestamine pole Eestis aktuaalne, sest auto kasutamine on proportsioonina sissetulekutest niigi kõrgelt maksustatud ning hõreasustus ei jäta inimestele palju valikuid.

Niisamuti ei pea Eesti vajalikuks uue instantsi loomist eelarve jälgimiseks - piisab kompetentsist rahandusministeeriumis ja Eesti Pangas. Ning euroalal toimunud uuenduste järgi "käib eelarvest üle" ka EL. "Me ei ole enam pooltki nii vabad kui siiani vigu tegema," ütles Ligi.