Ignorantsed õpetajad ja ahvatlevad tänavajõugud

Film "Kaagid" viib vaatajad 1970ndate Glasgow' koolides ja tänavatel toimuva olelusvõitluse keskele, kus režissöör Peter Mullan ka ise sirgunud on.

John McGill (Conor McCarron) on taibukas noormees, kes eelistab sotsialiseerumisele raamatute lugemist ja õppimist. Kahjuks ei ühti see enamiku temavanuste huvidega. Pärast kooli vahetamist ootab ta uut õppeaastat, hirm nahas, sest vanem õpilane on lubanud teda esimesel koolipäeval läbi peksta. Johni vanem vend on tänavatel tuntud kaak, kes on valmis väikevenda vägivallaga hädast aitama.

Paraku on venna tegemised jätnud varju ka nooremale, kellest kooli juhtkond ei ootagi erinevat käitumist. Isegi kui McGill vabaneb peksmisohust ja läheb kooli täie tervise juures, sildistatakse ta juba enne õppetöö algust kaakide nimekirja.

Leidmata ühtekuuluvustunnet, annab tubli õppur kiusatusele järele ja ühineb ka ise noortejõuguga. Algab varguste- ja vägivallaküllane äärmustesse langev allakäigutee.

Film toob vaatajani põneva ja traagilise loo sirgumisest, sõpruse eri vormidest ja julmast tänavaelust. Olulist rolli mängib perekonna sotsiaalse staatuse portreteerimine. Tegemist on töölisklassi perega, kus vanematevaheline suhtlus on aastate möödudes läinud allamäge. Vägivaldne pereisa annab tunnistust poegade kalduvusest sarnasele käitumisele. Samal ajal soovib ema lastele ainult head.

Film illustreerib keerulist situatsiooni, kus peategelane valib mitut sorti kannatuste vahel. Ühelt poolt on loogiline ja üdini mõistetav, et igaüks vajab ühtekuuluvustunnet.

Teisalt on ta mõistnud hukka oma vanema venna tegumoed ja seda koolis rektorile väljendanud. Poiss on teatud punktini teadlik iseenese olukorrast ja võimalustest, ent ometigi annab ta alla.

Siinkohal osutubki huvitavaks küsimus, millal saab kannatuste piir ületatud. Kui palju on Glasgow's sirgunud noormehel enesel võimu oma tulevikku muuta?

Filmile saab läheneda kui Suurbritannia 1970ndate aastate olude kirjeldusele. Seda eriti klassidevaheliste erinevuste väljatoomise ja töölisklassi igapäevaelu illustreerimise tõttu.

Samal ajal leidub teoses väga palju aga ka pingutatud situatsioone, kus eelkõige on fookuses rohke ja jõhker vägivallatsemine.

Pussitamised, peksmised ja jõukudevahelised sõjad tunduvad liiga julmad, et olla reaalsed. Sellele vaatamata on tegu kaasahaarava filmiga, mis pakub nii põnevust kui ka mõtteainet.

Autor: Madis Luik