OECD: ebavõrdsus süveneb nii USAs kui ka Rootsis

Lõhe süveneb nii riikides, kus seda on peetud tavapäraseks, nagu USAs, kui ka riikides, mis on püüdnud tuluvahesid tasandada, nagu Rootsi, Taani ja Saksamaa, kirjutas raportist Wall Street Journal. Tegemist on esialgse versiooniga OECD põhjalikumast ülevaatest, mis ilmub hiljem selle aasta jooksul.

Analüüs valmib ajal, mil paljudes riikides kasvab vastuseis globaliseerumisele ja selle mõjudele, mis on tähendanud muu hulgas hulga töökohtade üleviimist arenenud tööstusriikidest arenevatesse riikidesse. Samuti on valitsused kärpimas eelarvedefitsiite, mis tähendab, et toetuste maksmiseks on vähem raha. Just see on olnud kõige otsesem viis ebavõrdsuse tasandamiseks.

34 OECD riigi kõige jõukama 10% elanike keskmine tulu ületab kõige vaesema 10% sissetuleku üheksa korda. Põhjala riikides ja paljudes teistes Euroopa riikides on see lõhe väiksem. Iisraelis ja USAs aga suurem – 14kordne. Tšiilis ja Mehhikos on jõukate tulud 27 korda suuremad.

Raport kõrvutas Gini koefitsiendi muutust kaheksakümnendate ja uue sajandi esimese kümnendi lõpuaastate vahel. Suurim tõus ehk suurim ebavõrdsuse kasv on toimunud Iisraelis ja USAs ning samuti Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Viies riigis, sealhulgas Prantsusmaal, Kreekas ja Belgias, on vahed vähenenud.

Peamine põhjus, miks ebavõrdsus süvenes, oli asjaolu, et suurema tulu saajate palgad kasvasid kõigis OECD riikides kahe kümnendi jooksul kiiremini kui madalama sissetuleku saajatel.

Teine põhjus on, et vabakaubanduse kasv ja finantsturgude rahvusvahelistumine on kasvatanud nõudlust eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele.

Probleemi lahendus on OECD hinnangul vähema haridusega inimeste ümberõpe ja koolitus.