Tuumaajastu lõpp. Saksamaa koostab lõpparvet

Praeguse plaani järgi loobub Saksamaa tuumaenergiast hiljemalt aastaks 2022. Kaheksa kõige vanemat tuumajaama, mis lülitati ohutuse kontrollimiseks välja kohe pärast Fukushima katastroofi, jäävadki seisma. Kuus järgmist seisatakse hiljemalt 2021. "Kõige hiljem suletakse viimased kolm jaama aastal 2022," ütles keskkonnaminister Norbert Röttgen. Ta lubas, et riigi varustamine elektriga on tagatud igal juhul, kuigi siiani pole täpselt teada, millega tuumajaamad asendatakse.

Ebakindlust näitab kas või see, et üks aatomijaam jäetakse varuks, kui uued energiaallikad ja olemasolevate fossiilkütusel töötavate jõujaamade reservid nõudlusele alla vannuvad. Reservtuumajaama hoitakse töökorras 2013. aastani.

Saksamaa tuumaenergiast loobumist võib võrrelda inimese jõudmisega Kuule, kirjutas nädalaleht Die Zeit. Saksa tuntud kultuuriteadlane Claus Leggewie näeb selles paralleeli tööstusrevolutsiooniga. Saksamaa võiks saada maailmale eeskujuks, usub ta. Rahva toetus aatomielektrijaamade sulgemisele on olnud märkimisväärne - ainuüksi viimasel nädalavahetusel juubeldas meeleavaldustel kümneid tuhandeid inimesi.

Fukushima sundis kiirustama. Saksa valitsuse otsuse taga tuumajaamadest kiirkorras loobuda oli Fukushima tuumajaamas juhtunud õnnetus. Tuumaenergiast tahtis riik aga lahti saada niikuinii, kuigi alles aastaks 2032. Plaani kriitikud ütlevad nüüd, et loobumine on liiga kiire ning lahtisi otsi liiga palju.

Näiteks võivat puhkeda elektrikriis, kui talvel on külm, tuulevaikne ja pilvine ilm ning naaberriikidelgi pole Saksamaale parasjagu elektrit müüa. Tuumajaamade asendamine kivisöel töötavatega saastab aga keskkonda ning rõhub tööstust saastekvootide ostukuluga.

Opositsioon: küsitav plaan. Koalitsiooni plaan on küsitav, väitis endine keskkonnaminister, opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatliku partei juht Sigmar Gabriel. Tema näiteks ei teadvat ühtki tuumajaama, mida saaks hoida n-ö reservis.

"Need on ettekujutused, millel on vähe pistmist tehnilise reaalsusega," väitis Gabriel. Esialgu pole reservjaama veel välja valitud, kuid selle varukshoidmine maksvat aastas umbes 50 miljonit eurot.

Tuumaenergiast loobumine toob kaasa suure riski, pelgab Daimleri juhatuse esimees Dieter Zetsche. Autotöösturi arvates on poliitikute otsust mõjutanud väga tugevasti emotsioonid, ütles ta ajalehele Bild. Riigi jaoks nii tähtsa küsimuse puhul peaks väga täpselt kaaluma kõiki aspekte, muu hulgas keskkonnakaitset, julgeolekut ning kulusid. Zetsche heidab valitsusele ette, et see ei suuda neis küsimustes kindlat kurssi hoida.

Saksamaa plaan sulgeda tuumajaamad on väga tõsine ülesanne, mille täitmises pole ka valitsus ise kindel, ütles Eesti Energia tuumaenergia osakonna juht Andres Tropp ERRi uudisteportaalile.

"Mõningate tuumajaamade jätmine reservi /…/ viitab kahtlustele vastuvõetud plaani jätkusuutlikkuses," sõnas ta. "Sellise reservi hoidmine on tehnoloogiliselt küll võimalik, kuid kindlasti on see kallis."

Kaks kolmandikku tuumajaamadest on Lõuna- ja kolmandik Põhja-Saksamaal ning just põhjaossa peaksid hakkama kerkima uued tuulepargid.

Samas pole riigis piisavalt põhja- ja lõunaosa ühendavaid kõrgepingeliine, tunnistas energeetikaekspert Stephan Kohler telekanalile Deutsche Welle. Lisaks on tuuleparkide ehitamine Põhja-Saksamaale kallis ja tuhanded on kindlasti vastu sellele, kui üle nende koduaia hakkab kulgema uus elektriliin. Riigi energeetikaagentuur on juba välja arvutanud, et taastuvenergiast toodetava voolu transpordiks on vaja 3600 kilomeetrit uusi kõrgepingeliine.

Autor: Katri Soe-Surén