Aga kui panustaks Aasiale?

Ei pea olema just hiromant väitmaks, et sajandi keskpaigaks on maailma majanduse raskuspunkt liikunud tärkavasse Aasiasse. Kindlasti ei pea selle ennustuse tegemiseks uskuma optimistlikumaid prognoose, aga tõsiasi on, et kui Aasias elav pool maailma elanikkonnast on end majanduslikult jalgele tõstnud, elame tänasest hoopis erinevate jõujoontega maailmas.

Kuidas see Eestit mõjutab? Praegu on Eesti võrdlemisi regionaalne majandus, kes sõltub peamiselt oma naabermajanduste heast käekäigust - oma koduturuna näeme heal juhul ELi siseturgu, suurema osa Eesti ettevõtete tegevus mahub ära Eesti ümber tõmmatud 1000 kilomeetrise raadiusega ringi. Eduvõimalused ainult meile lähedastel turgudel muutuvad aga aina keerulisemateks. Euroopa kui aeglase kasvuga ja küllastunud turg pakub järgmisel kümnendil kindlasti paindlike Eesti ettevõtete jaoks häid võimalusi, kuid võime toimida tugeva kasvumootorina on piiratud. Äsja lõppenud majanduskriis on hea näide, kuidas sõltumine väikesest arvust lähiturgudest mõjutas Eesti majanduse käekäiku - kriisi elasid kõige paremini üle need ettevõtted, kes suutsid oma ekspordi sihtriikide spektrit laiendada ning uutele ja arenevatele turgudele minna.

Põhjamaad, me peamised kaubanduspartnerid, on juba aastaid pingutanud, et oma ettevõtetel aidata Aasia turgudel kanda kinnitada. Nad on seda teinud edukalt. Kui natuke tulevikku vaadata, siis tegelikult ei ole ka meil valikut, Aasia majandused peavad sama meie jaoks lähedasemaks - seda eelkõige mentaalselt, sest geograafiline distants ei maksa tänapäeval enam midagi. Tark on sinna minekul õppida oma naabritelt ning teha nendega koostööd ka Aasia suunal.

Aasia programm. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakkus eelmisel nädalal välja Aasia programmi arutelupaberi, millele järgnevate kuude jooksul üles ehitada mõttevahetus sellest, millised on Aasia tõusu taustal Eesti majanduse võimalused end selle laiema trendiga seostada. Aasia programm piiritleb Aasia tärkava Ida- ja Lõuna-Aasiaga. Sise-Aasia ja araabia maad jäävad oma spetsiifikalt erinevaks, neile tuleks eraldi läheneda. Peamine idee seisneb selles, et koostöö koostöö pärast ei vii edasi, kui tahame peatselt ka päris maailmas muudatusi näha, tuleb meie Aasia-suunaliste prioriteetide seadmisel lähtuda Eesti majanduse väljakutsetest ja arenguvajadustest. Otsime neid võimalusi eelkõige kolmest valdkonnast - Eesti ettevõtete aitamises Aasia riikide turgudele, Euroopa turule suunatud välisinvesteeringute jaoks aknaks olemises ja turismis.

Selge on see, et lootust kohe kiireid võite ja suurt edu saavutada Aasias pole - paljuski tuleb alustada algusest, ehk siis Aasia-alaste teadmiste kasvamisest. Edukatele majandussuhetele loovad baasi haridus-, teadus- ja kultuurikoostöö. Eesmärk on jõuda sügisel selge visiooni ja arusaamani Eesti võimalustest Aasias ja nende saavutamiseks vajalikest võtmeprojektidest - ning tegevuskava aasta lõpuks valitsuses kinnitada.

Kirp ja koer. Mööngem, et Eesti ja Aasia majandussidemete loomist võib võrrelda kirbu ja koera metafooriga. Aasia on suur ja sisaldades väga erinevaid kultuurikeskkondi, mis kõik eeldavad erinevat lähenemist. Sisuliselt püüame Aasia programmiga otsustada, millistesse koera kehaosasse kirp esimesena n-ö hambad lööb. Kuid ülesande keerulisus ja kohatine hoomamatuski ei peaks tähendama, et sellest peaks eos loobuma. Eesti majandus ei kuku kokku, kui me tõusva Aasia võimalustest osa ei saa, ent rumal oleks ka kohe käega lüüa ja üldse mitte proovida. Mõni Eesti ettevõte on oma teed Aasia turule juba leidmas, kuid koordineeritult ja riigi toel on võimalik seda efektiivsemalt ja tulemuslikumalt teha.

Mõte juba liigub. Ülesanne on sedavõrd lihtsam, et mitmes valdkonnas on juba sarnane mõttetöö käimas. Näiteks on Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda koos Soome ja Rootsi partnerorganisatsioonidega osaline projektis BENCH, mille eesmärk lahti mõtestada ettevõtete võimalused Hiina turule minekuks. Arengufond on koos India saatkonnaga Helsingis käima tõmmanud India-suunalise seire. Võimalik on leida ka Eesti ettevõtted, kellele Aasia on igapäevane tegelikkus. Tulemuste saavutamiseks on meil aga vaja kriitilist massi Eesti ettevõtteid, kes seostaks oma arengut Aasiaga. Praegu see kriitiline mass puudub. Aasia programmi püstitatav küsimus ongi selles, kui palju riik peaks ettevõtetest eespool käima ja neile tärkavatel turgudel võimalusi looma.

Aasia programmi koostamisel loodame ära kasutada kõik senised head algatused ning ühtse nägemuse kokkupanemise kaudu neile veelgi hoogu juurde lükata. Eesti majandus on juba sellel tasemel, et oleme valmis vaatama kaugemale kui tuhande kilomeetri raadius meie riigipiirist.

Autor: Juhan Parts