Inspektsioon: eestikeelne tekst esikohale

"Uue keeleseaduse § 16 lg 1 sätestab: Avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed," märkis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

"Ettevõtte liiginimetused on näiteks kauplus, kohvik, restoran jms. Need kuuluvad tõepoolest avaliku teabe valdkonda ning keeleseaduse kohaselt peavad need olema eestikeelsed. Siiski ei piira uus keeleseadus võõrkeelte kasutamist, kuna uue keeleseaduse § 16 lga 2 sätestab: Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst," seletas uut keeleseadust Tomusk.

Tema sõnul võib kogu avalik teave olla lisaks eesti keelele ka võõrkeelne, kuid seaduse eesmärk on tagada igaühe põhiseaduslik õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (põhiseaduse § 44). "Seadusemuudatuse on tinginud asjaolu, et väga paljudel juhtudel tähistavad ettevõtjad oma tegevuskoha ainult ingliskeelse teabega (café, lounge, shop, restaurant, pub jne), mis on vastuolus eestikeelse teabe saamise õigusega," märkis Tomusk.

"Viidatud artiklis väidetakse, et uus keeleseadus piirab võõrkeelte kasutamist kaupade müümisel ja teenuste osutamisel. See väide on ekslik, kuna eesti keele kõrval võib kasutada ka võõrkeeli. Lisaks on artiklis lause  - Eestikeelsuse nõue puudutab nüüd ka avalikku kohta paigaldatud viitasid, silte, ettevõtte liiginimetusi, välireklaami ning juriidilise isiku teadaandeid. See lause on iseenesest peaaegu õige, kuid samasugune regulatsioon on ka praegu kehtivas keeleseaduses, mille tekst on küll mõnevõrra lakoonilisem: Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed. Uue keeleseaduse tekstis on võrreldes praegu kehtivaga kolm olulisemat erinevust.," seletab seadust Tomusk.

Tema sõnul on esiteks eraldi välja toodud ettevõtte liiginimetuse eestikeelsuse nõue, teiseks poliitreklaami eestikeelsuse nõue. Kolmandaks on aga Tomuski hinnangul keeleseaduse reguleerimisala oluliselt ahenenud, kuna uue keeleseaduse reguleerimisalast jäävad välja eraisikute avalikud kuulutused (nt kadunud kass, müüa garaaž vms). "Kordan aga veel, et avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde. Nõuet, et eesti keel oleks avalikus teabes esikohal, ei saa kuidagi pidada võõrkeelte kasutamise piiramiseks. Pigem annab see märku sellest, et elame Eestis, kus põhiseaduse kohaselt on eesti keel riigikeel," lisas ta.

"Keeleseaduse nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Keeleinspektsioon. Uue keeleseadusega inspektsiooni järelevalvepädevust muudetud ei ole. Senine järelevalve praktika näitab, et kõik avaliku teabe ja reklaami keelsusnõuete rikkumisega seotud juhtumid on lahenenud tavapärase haldusmenetluse korras. Keeleinspektsiooni ettekirjutused eestikeelse teabe lisamise kohta on täidetud ning avaliku teabe valdkonnas ei ole seni ühtegi trahvisanktsiooni rakendatud," märkis Tomusk.

Ainus ärinimede keelsust puudutav nõue on kirjas äriseadustiku § 12 lõikes 8, mille kohaselt peab ärinimi olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus, muid keelelisi piiranguid ärinimedele Tomuski sõnul seatud ei ole, seega võivad need olla mis tahes keeles, peaasi, et need oleksid kirjutatud eesti-ladina tähestikus.