Edukalt eksportivad toidutööstused nälga ei jää

Äripäev kirjutab tänases kaaneloos, et toiduainetööstus on haruldane majandusharu, mis elas kriisi üle kasumiga. Eriti hästi on läinud neil, kes ekspordivad suurema osa toodangust.

Äripäeva meelest näitab toiduainetööstuse edu selgelt tööstusharu kõrget konkurentsivõimet. Kuid sedagi, et kaugele seljataha on jäänud nutujutud valdkonna alaarengust ning tegutsemine on pikaajaliselt tulus ja kasulik.

Teist nii edukat valdkonda, kus enamik ettevõtetest oli 2009.-2010. aastal kasumis, on raske leida. Võrdluse kannatavad välja ehk olmeteenuseid pakkuvad ettevõtted alates telekomidest ning lõpetades energia ja veega.

Põhjusi on vähemalt kolm. Esiteks on toiduained esmatarbekaup, mida ostmata jätta ei ole lihtsalt võimalik. Teiseks on kõrge konkurents ning väike turg pannud tööstused mõtlema tõhusamatele lahendustele ning investeeringud on tehtud õigel ajal. Kolmandaks on eelnevast tulenev julge vaatevälja laiendamine ehk panustamine ekspordile.

Eksport põhineb konkurentsivõimel. Just eksportivate ettevõtete tulemused on olnud erakordselt head, mis ei ole üllatav, kuna sisetarbimine on endiselt madalseisus. Nii näiteks rõõmustab Spratfil AS, kes ekspordib koguni 96% oma toodangust, jätkuva kasvu üle ning prognoosib pigem edu jätkumist. Kavas on laieneda, sest praegu ei suudeta nõudlust täita. Seevastu ainult koduturule orienteerunud Saaremaa Piimatööstus käivet kasvatada ei ole suutnud. Kuid sellele vaatamata on nemadki püsinud kasumis, mida ei saa kuidagi nimetada ebaeduks.

Ühelt poolt on edukad olnud välisosalusega firmad, kes on omanike kaudu saanud nii investeeringuid kui ka ligipääsu uutele turgudele. Näiteks tõi Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere, et tänu emaettevõttele on nad saanud uusi ekspordikanaleid Kaug-Idas, mis on lähiaastatel ka väga perspektiivsed. Teiselt poolt on ekspordile panustanud ka ainult Eesti kapitalil põhinevad firmad, näiteks Oliver Kruuda juhitav AS Tere. See näitab Eesti toiduainetööstuse tublit konkurentsivõimet hoolitama kapitali päritolust.

Trendi pahupooleks võib olla koduturu nihkumine tagaplaanile ja hindade kasv. Kuid selle vastu räägib vähemalt kolm asjaolu. Esmalt, et Eesti turg on ettevõtjatele vundament, kuhu toetuda ka siis, kui eksport peaks vähenema või sootuks kaduma. Teiseks on Eesti turg tänuväärne katselabor, kus uudseid tooteid proovida - eelis, millist suurtel turgudel ei ole. Kolmandaks hoiab eksporditurgudel tegutsemine ettevõtet efektiivsena ja ehk ka hinda madalamal.

Tõrvatilk meepotis. Tõsi, toiduainetööstused ja nende hinnakujundus on olnud konkurentsiameti valvsa pilgu all. Uurimise all on näiteks nii võimalik leiva- kui ka piimakartell. Tulemusi tuleb alles oodata.

Nii või teisiti on tööstuste tulevik nende endi kätes. Põhiprobleemina kurdavad toidutootjad sisendite hinnatõusu ning et tiheda konkurentsi ja koduturgu dikteerivate kaupmeeste tõttu ei saa hinda tõsta. Kuid need tingimused on võrdsed kõigile. Pigem on just need raskused pannud tööstused tõhusamalt tööle ning taganud edu ka majandusele rasketel aegadel. Endiselt peitub suur potentsiaal ekspordis. Arvestades kasvavat rahvastikku ning arenevate turgude ostujõu suurenemist, toidutööstused nälga ei jää.

Autor: ÄP