Maksuamet sai 14 miljonit juurde

"Alates 2010. aasta algusest on MTA läbi viinud 280 nn ostu-müügitehinguga (arvel märgitud kaupu või teenuseid ei ole tegelikkuses soetatud või ei ole soetatud arvel märgitud müüjalt) seotud maksumenetlust," sõnas ameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik. "Kokku on juurde määratud makse ca 14 miljonit eurot," lisas ta.

Maksurikkumisi palju. Lemendik ütles, et maksimaalne määratud summa on olnud 850 000 eurot. "90% maksumenetlustest on olnud tulemuslikud, st 10 kontrollist 9 juhul on tuvastatud maksurikkumisi," märkis ta.

"Kuna selliste tehingute arv, kus arvel märgitud kaupu või teenuseid ei ole tegelikkuses soetatud või ei ole soetatud arvel märgitud müüjalt, on jätkuvalt kõrge, siis on nimetatud teema jätkuvalt maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu all," selgitas Lemendik.

"Ainuüksi 2011. aasta kümne kuuga alanud 182 käibemaksuvaidlusest puudutavad ostu-müügitehingute tõendamist koguni 102," märkis MTA juriidilise osakonna juhataja asetäitja Kaupo Kruusvee.

2011. aastal on jõustunud 72 arvete õigsust käsitlevat kohtuotsust. Neist 45 juhul jäi maksumaksjal tehingute toimumine täies ulatuses tõendamata.

Amet jäi peale. Hea näide tõendamise keerukuse kohta on haldusasja nr 3-10-768 menetluse käik, tõi välja Kruusvee. Avalike kohtulahendite registri järgi on tegu ASi Puhalainen ja Pojad kaebusega, mis jäi rahuldamata.

Revidendid leidsid, et aktsiaseltsi ja puitu väidetavalt müünud osaühingu vahel ei ole tehinguid toimunud, ehkki raamatupidamises on kajastatud ühe kuu jooksul kolm osaühingult saematerjali soetamise arvet. Kuigi arvete eest oli tasutud pangaülekandega, ei olnud aktsiaselts tuvastanud isikut, kes neile puidu müüs, sest osaühingu juhatuse liige eitas tehingute tegemist aktsiaseltsiga.

Aktsiaselts esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise taotlusega. Kohtutee ei toonud aga maksumaksjale edu, sest nii halduskohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et maksuotsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Riigikohus ei võtnud aktsiaseltsi kassatsioonkaebust menetlusse.

Kohtud nõustusid maksuhalduriga, et kui kaebaja ei ole tehingu väidetava teise poolega sõlminud kirjalikku lepingut ja kui kaebaja ei ole veendunud, et füüsiline isik, kellelt kaupa osteti, esindas osaühingut, ei piisa arvetel märgitud lepingupoolte vahel tehingute toimumise tõendamiseks argumendist, et osaühing oli kantud äriregistrisse, sest registrikanne ei tõenda tehingute toimumist poolte vahel.

Seega ei suutnud aktsiaselts tõendada oma õigust arvestada sisendkäibemaksu osaühingu arvete alusel. AS Puhalainen ja Pojad pidi antud juhul makse juurde tasuma 50 175 krooni suuruses summas. Samuti pidi ettevõte tasuma menetluskulude kogusumma 36 708.75 krooni.