SEB kohtuasi Rootsis võttis uued tuurid

"Tegemist on keerulise petuskeemiga, millega on igas harus seotud palju inimesi. Seal on firmasid ja "väravavahte" ja niidiotsad ulatuvad isegi Eestisse. Kogu asja taga on suur organisatsioon," nii väitis Rootsi ringkonnaprokurör Tore Widetjärn Rootsi majanduslehele Dagens Industri.

Aasta tagasi lahvatanud SEB kelmuseskandaal tuli eile taas kord päevakorda, sest Rootsi SEB panga endine töötaja tunnistas üles, et aitas pettusele kaasa. Pettuse taga olnud kurjategijate võrgustik varastas klientide kontodelt 50 miljonit Rootsi krooni. Sulid kavatsesid varastada enam kui 138 miljonit krooni, kuid nad jäid enne vahele, sest üks klient teavitas politseid raha kadumisest oma kontolt.

Süüdistus esitatud neljale isikule. Dagens Industri väitel oli SEB pettuse ja rea teiste kuritegudega seoses süüdistus esitatud neljale isikule. Kohus algas juba oktoobris, kuid nüüd jõuti selle osani, mis puudutab SEBd. Sellega seoses kuulati sel nädalal üle panga 29aastane endine töötaja, keda kahtlustati pettusele kaasaaitamises.

"Ta on kaasaaitamise üles tunnistanud, kuid ainult kaasaaitamise," ütles Widetjärn. "Ta ütles, et tal palusid seda teha inimesed, keda ta kardab. Et tasuda vanu võlgu ja nii edasi."

Muu hulgas võttis endine pangatöötaja välja kontoandmeid, koostas fiktiivseid ostukorraldusi ning tegi miljonitesse ulatuvaid tehinguid.

Praeguseks on Rootsi SEB panga 17 kannatada saanud klienti on oma raha tagasi saanud. Kuigi väidetavalt on kuritegelikus võrgustikus oma roll ka Eestil, ei röövinud kurikaelad SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu kinnitusel ühtki siinset pangaklienti.

"Tegemist on Rootsi SEBs juhtunud intsidendiga, millel SEB Eestil ega selle endistel ja praegustel töötajatel pole mingisugust seost," ütles Vohu. "Tore Widetjärni välja toodud seost Eestiga ei oska me kommenteerida, sest nagu öeldud, ei ole me antud juhtumiga kuidagi seotud olnud," ütles Vohu.

Widetjärni ennast polnud eile kontoris ja kahjuks ei õnnestunud Äripäeval temaga rääkida.

Sarnaselt SEB-le väitsid nii finantsinspektsioon kui ka prokuratuur, et nad pole seda pettust menetlenud. "Finantsinspektsioonil puuduvad igasugused andmed artiklis kirjeldatud pettuseskeemi toimimise kohta Eestis, samuti ei ole meie poole selles küsimuses pöördunud Rootsi finantsjärelevalve ega õiguskaitseorganid," sõnas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.

Autor: Katariina Krjutshkova