• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL olgu teel XXI sajandisse

    Praegune Euroopa Liidu lepe ei kõlba tõepoolest mitte kuhugi – ta pillub kaikaid kodaratesse tervele mõistusele ja sünnitab anarhia seal, kus peaks valitsema range kord. Ei saa olla ühtset eurot ilma eelarveteta, mille tasakaalu määr ja võib-olla ka summaarne defitsiit pole teada ega kontrollitav. Eriti, kui palju ülistatud “euroopalikkus” ja “euroopalik käitumine” tähendab eeskätt ikkagi valskust ja tüngategemist.

    Uues ELis peab kehtima rangelt tsentraliseeritud ja kiirelt toimiv ning kohe korrigeeriv eelarvete tasakaalu jälgimise süsteem. Eesti jaoks ei muuda see midagi – meie eelarve on niigi enam kui korras, kuid see muudab kogu ELi majanduse (ka väljaspool euroala) soliidseks ja usaldusväärseks ning vapustuste suhtes tugevaks. See tähendab: see jätab ostuvõimeliseks ka kõik meile eluliselt olulised turud.
    Ei kutsu kohe vastuväiteid esile ka idee muuta EKP “viimseks pangaks”. Laenuandjaks valitsustele ja sellise euro emitendiks, mille tagatiseks võiksid olla riikide aktiivid selle sõna laias tähenduses. Kahtlema võiks meid panna Saksamaa teatav vastusesis sellele ideele, sest tema seisukoht on meile tähtis. Aktiivide pärast meil karta ei tule – mida meilt nii väga pandiks panna ikka on, mis juba EFSFi kaudu panti pole lubatud? Pealegi väheneks EKP risk sedavõrd, kuivõrd ELi riikide eelarved tõepoolest kontrolli alla lähevad. Igatahes pole need meetmed küll need, mille vastu võiks, tohiks ja saaks kasutada klassikalisi arusaamu kohapealsest demokraatiast ja suveräniteedist.
    Ent on kaks ideed, mis ei sobi kuidagi. Esimene: ühtse maksubaasi ja -süsteemi loomine euroalas ja ELis. Maksude süsteem, nende määrad ja administreerimine kuuluvad rahvuslike rikkuste hulka, mis väljenduvad riikide suhtelistes konkurentsieelistes. Eelarve tasakaal on ühise europoliitika asi igati, küll aga mitte see, millisel tulude-kulude tasemel see saavutatakse. Ei saa ju nõuda, et kõigis firmades oleksid täpselt ühesugused palgad, või reguleerida nende kasumimarginaale! Aga selles, et me hakkame osalt just tänu maksupoliitikale elama paremini kui teised, pole midagi halba, on ju?
    Teiseks, idee maksustada finantstehinguid pole mitte ainult rumal (näiteks: kuidas määrata tehingu koht?), vaid ka majandusfilosoofiliselt vale. Selle alus on bolševistlik idee, et “puhtad” väärtpaberitetehingud on kurjast, et nad on spekulatsioon, mida tuleks piirata. Likviidsus on väärtus omaette, et turg saaks toimida, ja turg on väärtus omaette, et me ei peaks elama vaesuses ja alanduses.
    Küll aga võiks lubada, et range järelevalve alla läheks see, kust, kuidas ja millise väärtusega väärtpaberid turule ilmuvad. Nii, nagu tarbijakaitsete jälgib, et meile ei müüdaks triikrauda, millest särtsu saab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Raadiohommikus: kui palju kallinevad kinnisvara, kütus ja autod?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Ortodontide palgatase ulatub 9000 euro kanti
Kõige rohkem teenivad Eesti arstidest ortodontia eriala esindajad, kelle kuupalk oli märtsis keskmiselt 9082 eurot.
Kõige rohkem teenivad Eesti arstidest ortodontia eriala esindajad, kelle kuupalk oli märtsis keskmiselt 9082 eurot.