Vene investorid sihivad Balti piimaturgu

Kruuda ise selliseid kuuldusi ei kinnita, kuid teiste siinsete turuosaliste sõnul on siiski tunda idapoolsete investorite huvi Balti piimandusse investeerida.

“Ma ei usu seda,” vastas Kruuda küsimusele, kas samad Venemaalt pärit investorid võivad ära osta ka Tere ASi. “Me oleme kunagi päris lähedalt (Andrey Beskhmelnitskiyga – toim) rääkinud, aga see oli üle kahe aasta tagasi ja see oligi enne seda, kui ta Lätis need sammud astus,” nentis ta ja lisas, et Tere müügitehingut ilmselt oodata pole.

Maad kuulati ka paar aastat tagasi. E-Piima juht Jaanus Murakas lausus, et enne lõunanaabrite juurde investeerimist käisid samad investorid ka nende juures maad kuulamas. “Jah, samal ajal, kui need investorid ostsid Läti tehaseid, siis olid nad huvitatud võrdlevatest pakkumistest. Selliseid telefonikõnesid saime nii meie kui ka mõni teine Baltimaade piimatööstur,” rääkis ta.

Samas on vihjamisi räägitud Vene Food Unioni kontserni huvist veelgi laieneda. Lisaks Eestile ja Terele on läbi jooksnud ka Leetu investeerimine – nimelt sealsesse Žemaitijos pienase nime kandvasse tootmisesse, mis kuulub Baltimaade suuremate hulka.

Mis Eestit puudutab,siis Murakase sõnul on Eestis üks piimatööstus – Tere – vahelduva eduga juba mõnda aega müügis olnud. Võimalusse, et Vene kapital Eestisse tuleb, suhtus Murakas rahulikult. “Ei oska ennustada, kas ta lõppkokkuvõttes on positiivne või negatiivne, kui Vene kapital Eestisse tuleb. Meile ju sisendatakse, et kapitalil pole rahvust ja kapitalil on vaba liikumine. Ettevõtted on aeg-ajalt ikka müügis, keegi ostab ja keegi müüb, tavaline majanduslik tegevus,” rääkis Murakas.

Tema sõnul on Eesti turul paratamatu, et piimatööstused peaks kontsentreeruma suurematesse gruppidesse. “Kõik piimatööstused annavad endale tulevikku vaadates aru, et mingisugune kontsentreerumine on vajalik, aga praegu ei olda selleks veel valmis, et seda ellu viia ja Eesti kapitali tugevdada. Võib juhtuda, et kui ettevõtted omavahel ei suuda kontsentreeruda, siis tuleb keegi võõras ja teeb selle töö ise ära,” sõnas ta.

Helenius peab venelaste huvi loogiliseks. Joakim Helenius, kelle juhitav Trigon Agri on toorpiima tootmisse investeerinud, uskus, et Venemaalt tulevad investeeringud Baltimaade piimatööstustesse on loogilised. Tema sõnul on Venemaa maailma suurim piimatoodete importija ega suuda ise kohapeal vajalikus koguses toorpiima toota. Seetõttu vaadatakse lähiriikidesse, kus oleks võimalus lisa hankida.

“Venemaa ei ole suutnud suurendada oma toorpiima tootmist. Sul ei saa olla kombinaate, kui ei ole toorpiima, ja toorpiima tootmine on pigem langenud. Venemaa on raskuste ees, et leida lahendus, kuidas piimatootmist suurendada,” ütles ta ja lisas, et pikaaegse piimatootmise ja -töötlemise traditsiooniga Balti riigid võivad sealsetele ettevõtjatele huvipakkuvad olla.

Siin müüa mõttetu, Venemaale eksportida raske. Kruuda märkis, et tema suuri investeeringuid teistelt Vene investoritelt Eestisse või teiste Balti riikide piimandusse ei oota, eriti pärast väliskapitali sisenemist sealsele turule. “Venemaal ei ole rohkem selliseid grupeerunud tootjaid. Ülejäänud on lokaalsed tootjad ja neil ei käi jõud (väljapoole investeerimisest – toim) üle. Nemad pusivad seal oma turuosa pärast, võitlemise pärast ja müümise pärast,” sõnas ta.

Venemaalt tulijal peaks Kruuda hinnangul olema mingi konkreetne plaan, kuidas luua lisaväärtust ja näiteks eksportida siit Venemaale. “Tulla Venemaalt Balti riiki omanikuks, et siinsamas seda toodet müüa – see ei ole kellelegi huvitav. Kui näiteks siin toodet ja toorainet toota ning Venemaale viia, siis on väga palju räägitud riskidest ja piiriületuse probleemidest. Toiduainete tootmine tahab üldiselt olla ikka selle turu keskel, kus seda toitu tarbitakse. Need toiduained, mida väga kauge maa taha eksporditakse, ei ole väga perspektiivsed,” lisas ta.

Samas just sellist Venemaale eksportimise plaani Beskhmelnitskiy oma grupiga ellu viia püüab. Food Unioni tegevjuht, Andrey Beskhmelnitskiy vend Sergei Beskhmelnitskiy ütles, et üks nende eesmärk on viia piimatooted Baltimaade kõrval ka Venemaale ja SRÜ turgudele. “Praegu oleme hõivatud ettevõtete ühinemisega ja tootmisvõimsuste kasvatamisega, et oma plaane realiseerida,” sõnas ta.

Küsimusele, kas neil on plaanis Balti riikides edasi laieneda, Beskhmelnitskiy vastust ei andnud.

Vanad partnerid

Oliver Kruuda ja varem Venemaa üht suuremat piimatööstust Unimilk juhtinud Beskhmelnitskiy on juba pikka aega äripartnerid. Koostöö Unimilkiga aitas kasvatada Tere Venemaa-suunalist eksporti. Nimelt oli Tere Unimilki äripartner ajani, mil enamusosaluse Venemaa firmas ostis üks maailma suuremaid piimatoodete tootjaid, Prantsuse taustaga Danone.Lisaks Danone tehingule ostis teine toiduainetööstuse gigant PepsiCo 2011. aastal ära enamusosaluse Venemaal tegutsevas Wimm-Bill-Danni nime kandvas tööstuses. Pärast neid ümberkorraldusi Venemaa turul kukkus ära ka Tere eksport Venemaale ning pole senini samas mahus taastunud.Venemaa suurtehingutest saadud raha on aga osaliselt leidnud tee Balti riikidesse – praeguse seisuga Beskhmelnitskiy kaudu Lätti, kus tema juhtimisel osteti Riia piimakombinaat Rigas piena kombinants ja Valmieras Valmieras piens ning ühendati ühe katuse alla.

 

Andrey Beskhmelnitskiy 

Sündinud Ukrainas LuganskisVanus 45 aastatAbielus, kolm lastrikkus 700 miljonit dollarit, viimatises Forbesi Venemaa rikaste edetabelis 137. kohal2002. aastal lõi ettevõtte Unimilk, millest 57,5% osaluse ostis 2010 Prantsuse ettevõte Danone. Ühiettevõte nimega Danone-Unimilk on Venemaa piimaturu liider.

 

Food Union

Põhiaktsionärid Vene ettevõtjad Andrey Beskhmelnitskiy ja Jevgeni VarovTekkis kahe Läti piimakombinaadi ühinemisel. 2011 kevadel ostis Beskhmelnitskiy Lätis asuva Rigas piena kombinants (RPK) aktsiate kontrollpaki.Sellel aastal ühines RPK Läti suuruselt kolmanda ettevõttega Valmieras Piens, mis kuulus alates 2011. aasta lõpust Vene ärimehele Jevgeni Varovile.esindab Venemaal brände Rasa (või ja koorejuustud), Monterigo (juust), Legendõ Gor (koorejust), Bravo Mama!,  Ekcelense ja Nu Fruit (jäätis).Huvitatud Valgevene, Kasahstani, Ukraina, Leedu ja Eesti turust.aastakäive ulatub 100 miljonit euroni.Töötleb aastas umbes 200 000 tonni piima ja annab ligikaudu 36% kogu Läti juustutoodangust.