OECD: Sloveenia riskib panganduskriisiga

Raskustes, kuid elujõulised pangad tuleb rekapitaliseerida, riiklikud pangad, nagu Nova Ljubljanska Banka ja Nova Kreditna Banka Maribor, müüa ning elujõuetute pankade tegevus lõpetada, vahendab agentuur Bloomberg soovitusi OECD raportist.

Sloveenia pankade probleemid, kus halbade laenude osakaal kasvab (agentuuri Bloomberg andmeil küündivad need viiendkuni riigi SKPst) ning mis üha enam sõltuvad Euroopa Keskpanga likviidsusabist, on peamisi põhjusi, miks Sloveenias nähakse Küprose järel järgmist euroala riik, mis välisabi peab paluma.

Sloveenia kolm suurimat panka Nova Ljubljanska, Nova Kreditna ja Abanka Vipa võivad vajada kuni 2 miljardi euro suurust kapitalisüsti, hindas reitinguagentuur Fitch läinud nädalal.

Muudest arengutest Sloveenia majanduses viitab OECD, et erastamise soikumine hoiab tagasi välisinvesteeringuid. Eelarvedefitsiit on buumile järgnenud majandusaktiivsuse järsus languses märkimisväärselt kasvanud ning raskused riigi rahanduse saneerimisel lisavad pingeid võlakirjaturul. Kui praeguses kursis muutusi ei tehta, võib avaliku sektori võlakoorem ületada 100% SKPst, millele lisanduvad kulud elanikkonna vananemisest ning pankade päästmisest, märgib OECD.

Sloveenia võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) on tõusnud kõrgemale nii Hispaania kui Itaalia vastavast näitajast.

Sloveenia oli esimene endine Ida-Euroopa riik, mis 2007. aastal euroga liitus. Kogu viimase kümnendi kasvas Sloveenia majandus kiiremini kui teistes euroala riikides, kuni majanduslangus ja ehitussektori kollaps panganduse vankuma lõid. Osakaaluna SKPst on Sloveenia pangandussüsteem siiski palju väiksem kui Küprosel, kus see ületas riigi SKP ligi kaheksa korda. Sloveenia pangandussüsteem ületab SKP umbes 1,33 korda.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kasvab Sloveenia eelarvedefitsiit tänavu 5,1%-le SKPst. Riigi võlatase oli mullu 53,7% SKPst, kasvades komisjoni prognoosi järgi tänavu 59,5%-le. Riigil on uus valitsus, mis on ametis olnud napid kaks nädalat.